Oswald Spengler (29. mai 1880 Blankenburg (Harz) - 8. mai 1936 München) oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof.

Peateoses "Der Untergang des Abendlandes" ("Õhtumaa allakäik") (I köide 1918, II köide 1922, eesti keeles I-II 2012 Mati Sirkeli ja Katre Ligi tõlkes) käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsus järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaoks elusorganism. Ta suhtub Õhtumaa kultuuri tulevikku fatalistlikult, rõhutades, et see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi - tsivilisatsiooni - umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit.

Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste apologeetide hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjandulikult kõrgtasemelise ajaloolis-poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler olu sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist.

Oswald Spengler on külastanud Eestit, pidades saksakeelse ettekande Mustapeade Majas. (VikipeediA)