Oskar Luts (7. jaanuar 1887 Järvepere küla, Palamuse kihelkond - 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut.

Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sai: "Kevade" (1912-1913), "Suvi" (1918-1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".

Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks." Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. (wikipedia)