Lion Feuchtwanger (7. juuli 1884 München - 21. detsember 1958 Los Angeles) oli juudi päritolu saksa kirjanik.

Feuchtwanger õppis kirjandust ja filosoofiat Müncheni ja Berliini ülikoolis. Ta alustas teatrikriitikuna ja asutas 1908 kultuuriajakirja Der Spiegel. Ta töötas koos Bertolt Brechtiga ja mõjutas tema varast loomingut.

Feuchtwanger sai Saksamaal tuntuks juba 1925, pärast oma romaani "Juut Süss" ilmumist. 1930 avaldas ta romaani "Edu", mis kirjeldas natsipartei tõusu ja langust (romaani ilmumise ajal tundus talle, et langus on juba käes). Uus fašistlik režiim hakkas teda kohe taga kiusama. 30. jaanuaril 1933, päeval, mil Adolf Hitler määrati Saksamaa kantsleriks; oli Feuchtwanger loengureisil Washingtonis. Järgmisel päeval helistas talle Saksamaa suursaadik USA-s Friedrich Wilhelm von Prittwitz und Gaffron, soovitades talle mitte enam Saksamaale tagasi pöörduda. Samal aastal rüüstasid valitsuse käsilased tema maja ja varastasid või hävitasid suure osa tema ulatuslikust raamatukogust. 10. mail 1933 põletasid natsid tema teoseid kõikjal Saksamaal. 25. augustil 1933 avaldas Saksama valitsuse ajaleht Reichsanzeiger esimese nimekirja isikutest, kellelt võetakse Saksamaa kodakondsus "ebalojaalsuse eest Saksa riigile ja rahvale" ning Feuchtwanger oli samuti selles nimekirjas.

Feuchtwanger asus elama Lõuna-Prantsusmaale. 1940 vallutas Saksamaa Prantsusmaa ja Feuchtwanger vahistati. Ta põgenes oma naise abiga vanglast ja neid abistasid mitu USA diplomaati, vaimulikku ja ajakirjanikku. Lõpuks suutis Feuchtwanger Hispaania ja Portugali kaudu USA-sse põgeneda. Seal sai ta poliitilise varjupaiga ja asus elama Lõuna-Californiasse, kus elas kuni surmani. (VikipeediA)