Leszek Kolakowski (23. oktoober 1927 Radom - 17. juuli 2009 Oxford) oli poola filosoof ja publitsist, Varssavi ja Oxfordi ülikooli professor. Ta sai tuntuks marksismi kriitikuna oma kolmeköitelise teosega "Marksismi põhivoolud" ja mitmesuguseid valdkondi käsitlevate publikatsioonidega.

Kolakowski õppis pärast Teist maailmasõda filosoofiat Lodzi ülikoolis ja kaitses 1953 doktorikraadi Varssavi ülikoolis väitekirjaga Baruch Spinozast, milles ta käsitles Spinoza mõtteid marksistlikust vaatepunktist. Peagi pettus ta aga nõukogude marksismis ning võttis omaks "revisionistlikud", marksismi humanistlikku tõlgendust pooldavad vaated. 1956. aasta "Poola sula" järel avaldas Kolakowski ajakirjas Nowa Kultura neljaosalise marksismi-leninismi dogmasid, sealhulgas ajaloolist determinismi kritiseeriva artikli. 1966. aastal Varssavi ülikoolis "Poola sula" kümnendale aastapäevale pühendatud loengu järel heideti Kolakowski Poola Ühendatud Töölisparteist välja. Aastal 1968. aastal oli ta sunnitud emigreeruma.

Marksismis pettunud Kolakowski jõudis järeldusele, et stalinistliku totalitarismi julmus ei olnud mitte kõrvalekalle, vaid marksismi loogiline lõpptulemus. Hilisemas loomingus keskendus ta järjest enam teoloogiliste eelduste rollile Lääne filosoofias. (VikipeediA)