Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia. Teda peetakse üheks renessansiajastu mitmekülgsemaks geeniuseks.

Leonardot on tihti kirjeldatud kui renessansiinimese arhetüüpi, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on nimetatud ka kõigi aegade parimaks maalikunstnikuks ning mitmekülgseimaks inimeseks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnul olid Leonardo huvide ulatus ja sügavus erakordsed ning „ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge“.

Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Tema loomingust on kõige tuntumad teosed portree "Mona Lisa" ja religioosne maal "Püha õhtusöömaaeg". Neid peetakse maailma enim reprodutseeritud ja ka parodeeritud maalideks, mille kuulsusega on võrreldav vaid Michelangelo "Aadama loomine". 2017. aastal müüdi ta teos "Salvator Mundi" oksjonil 450,3 miljoni USA dollari eest, mis teeb sellest kõigi aegade kalleima avalikult müüdud kunstiteose. Leonardo joonistus Vitruviuse mehestki on kujunenud kultuuriikooniks, mida on jäljendatud nii euromündil, raamatutes kui ka T-särkidel.

Praeguseks on tema teoseid säilinud umbkaudu 15, märgatav osa neist on jäänud lõpetamata tehnikaga eksperimenteerimise või edasilükkamiste tõttu. Samas on väga väärtuslikud ka ta tööd ja päevikud, mis koondavad joonistusi, teaduslikke arutelusid ja mõtteid maalimise kohta.

Leonardo paistis silma ka tehnoloogiliste uuenduse väljamõtlemise poolest. Ta kavandas helikopteri, tanki, kalkulaatori ja päikeseenergia kontsentreerimise lahenduse. Enamikku ta kavandeist ei olnud võimalik ta eluajal teostada, kuid mõned väiksemad leiutised, nagu automatiseeritud vända üleskeeraja ja traadi tugevuse kontrollija, leidsid laialdast kasutust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviilehitusest, optikast ja hüdrodünaamikast. (VikipeediA)