Karel Čapek (9. jaanuar 1890 Male Svatonovice - 25. detsember 1938 Praha) oli tšehhi kirjanik.

Karel oli maakonnaarsti poeg. Keskhariduse sai ta Hradec Kralove, Brno ja Praha gümnaasiumides. Aastatel 1909-1915 õppis ta Praha ülikoolis filosoofiat ja sai doktorikraadi. Seejärel töötas ta raamatukogudes ja eraõpetajana. 1917-1920 töötas ta ajakirjanikuna ajalehes Narodni listy ning seejärel 1921-1938 Lidove noviny toimetajana.

Kirjanikuna oli ta lai ampluaa: realistlikud jutustused, näidendid, muinasjutud, kriminaaljutud, religioosse taustaga jutud ja ulme. Oma teostes käsitleb ta 20. sajandi alguse tehnika ja teaduse saavutustega (masstootmine, massihävitusrelvad) kaasnenud eetilisi probleeme ning hoiatab katastroofide eest.

Erilisel kohal tema loomingus oli küsimus, missugune karistus mingi teo eest on õiglane. Sel põhjusel kirjutas ta terve hulga kriminaalse süžeega jutte, kus reeglina saab süüdlane karistuse, kuid üldjuhul mitte surmanuhtluse ja sageli mitte sellise kui seadus ette näeb.

Capek polnud usklik, kuid kirjutas hulga religioosse taustaga lugusid, sest see võimaldas käsitleda eetilise elu ja eetilise käitumise probleeme keerulistes olukordades.

Karel Capek suri vähem kui aasta enne Teise maailmasõja algust. Kui talle sai selgeks, et liitlasriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia) ei võta midagi ette Tšehhi päästmiseks, loobus ta söömisest ja suri kopsupõletikku.

Tema vend oli kunstnik ja kirjanik Josef Capek, kes leiutas sõna "robot", mida Karel kasutas näidendis "R.U.R" (Wikipedia)