Kalle Kasemaa (sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus) on eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija.
Kasemaa õppis 1957-1961 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis teede ja sildade ehitus. Ta teenis 1962-1965 Nõukogude armees ja õppis 1966-1973 EELK Usuteaduse Instituudis. Teoloogiamagistri kraadi sai ta seal 1976. aastal, 1997. aastal kaitses Tartu Ülikoolis teoloogiadoktori kraadi.
Kasemaa oli 1973-1978 Palamuse Püha Bartholomeuse kogudes õpetaja, lisaks hooldas ta aastal 1975 Maarja-Magdaleena kogudust ja aastatel 1975-1978 Laiuse Püha Jüri kogudust; aastast 1978-2003 oli ta Võnnu Jakobi koguduse õpetaja. EELK Usuteaduse Instituudi lektor 1978-1981, edasi kuni 1990. aastani dotsent ja sealtpeale professor.
1991-1996 oli Kasemaa Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan. Tõlkijana alustas ta 1980. aastal, on vahendanud peamiselt Kreeka ja Iisreali kirjandust. Olnud alates aastast 1989 ajakirja Akadeemia toimetuskollegiumi liige ja alates aastast 1992 Eesti Kirjanike Liidu liige.
Kasemaa on Uppsala Ülikooli (Rootsi) ja Haifa Ülikooli (Iisrael) audoktor ning Eesti Araabia Seltsi ja Uku Masingu Kolleegiumi liige.
Kalle Kasemaa oli 2008. aasta alguseni Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semititistika korraline professor, edasi emeriitprofessor. (wikipedia)