Jack London (tegelikult John Griffith Chaney; 12. jaanuar 1876 - 22. november 1916) oli ameerika kirjanik ja ajakirjanik.
1897. aastal Alaska osariigis Klondike´is kulda otsinud London hakkas pidevalt kirjutama 1898. aastal. Kuulsaks sai ta 1903. aastal jutustusega "Ürgne kutse", mille eest ajaleht The Saturday Evening Post maksis Londoni esimese suurema honorari (750 USA dollarit) ja mille raamatuna väljaandnud Macmilliani kirjastus korraldas suure reklaamikampaania.
1903. aastal ilmunud dokumentaalraamatu "The People of the Abyss" ("Kuristiku rahvas") jaoks andmeid kogudes elas London mitu kuud Inglismaal, Londoni linna toonases vaestelinnaosas East Endis, ööbides korduvalt tänaval ja töömajades. Raamat tekitas Briti ühiskonnas laialdase diskussiooni, mille tagajärjeks olid mitmed reformid sotsiaalhoolekandes ja tööseadustes. Praeguseks kuulub teos uuriva ajakirjanduse klassikasse.
1904. aastal palkas ajaleht San Francisco Examiner Jack Londoni korrespondendiks Vene-Jaapani sõtta. Sõjakorrespondendina Jaapani poolel arreteeriti ta kolm korda ning vabanes viimasel korral alles pärast USA presidendi Theodore Roosevelti isiklikku sekkumist.
1908. aastal avaldati Londoni ulmeromaan "Raudne kand", milles ennast kommunistide jaoks liiga vasakpoolseks nimetanud London kujutas kapitalistide kehtestatavat verist diktatuuri, mis lõpuks purustatakse ja asendatakse sotsialistliku ühiskonnaga, mis viib ellu kõik inimsoo unistused. 1909. aastal ilmus raamatuna Londoni autobiograafiline romaan "Martin Eden" töölisnoorukist, kes võitleb end välja kirjandusliku eduni. Paljude tema teoste taustaks on inimeste suhted loomade ja metsiku loodusega, millest ta omandas kogemused Klondike´is. Kullakaevajana haigestus ta skorbuuti, mis koos mitme muu haiguse ja alkoholismiga avaldasid tugevat mõju ta elule vanemas eas.
Poliitilistelt vaadetelt oli London sotsialist, ehkki mitte teoreetik. 1901. ja 1905. aastal kandideeris ta suurema eduta San Francisco linnapeaks. Ta avaldas ka kaks poliitilist esseekogumikku "The War of the Classes" ("Klasside sõda", 1905) ja "Revolution, and other Essays" ("Revolutsioon ja teised esseed", 1906). George Orwell on pidanud Londoni vaimustust individualismist, ürgsest jõust ja vägivallast fašistlikuks. (wikipedia)
