Henrik Johan Ibsen (20. märts 1828 – 23. mai 1906) oli norra näitekirjanik. "Realismi isana" tuntud mees on kõige tähelepanuväärsem selle aja ühiskondlikke tavasid kahtluse alla seadvate näidendite ja keerukate, kuid siiski enesekehtestavate naistegelastega.

Kirjanduslik stiil ja teemad
Ibsen sündis jõukas perekonnas, kus seitsmeaastasena kogesid varandused märkimisväärset murrangut ning see sündmuste pööre avaldas tema töös suurt mõju. Tema näidendite tegelased varjavad häbiväärseid rahalisi raskusi ja ka salastatus põhjustab neil moraalseid konflikte.

Tema näidendid seavad kahtluse alla kodanliku moraali. Sisse Nukumaja, Helmeri peamine mure on säilitada väärikus ja olla eakaaslaste seas heas seisus, mis on peamine kriitika, mida ta oma naise Nora suhtes avaldab, kui naine teatab oma kavatsusest perekonnast lahkuda. Sisse Kummitused, ta kujutab auväärset perekonna pahe, mis ilmneb kõige enam tõsiasjas, et poeg Oswald pärandas süüfilis oma philanderi isalt ja et ta langes majaelaniku Regina pärast, kes on tegelikult tema illegaalne poolõde. Sisse Inimeste vaenlane, näeme tõde, mis põrkub mugavate uskumuste vastu: dr Stockmann avastab, et aleviku spaa vesi ta töötab, on pettunud ja soovib sellest teada anda, kuid kogukond ja kohalik omavalitsus hoidsid teda.

Ibsen püüdis paljastada kannatavate naiste kujutamisel ka moraali silmakirjalikkust, mis oli inspireeritud sellest, mida ta ema kannatas perekonna rahalise sunduse ajal.

Taani filosoof Søren Kierkegaard, eriti tema teosed Kas või ja Hirm ja värisemine, oli ka suur mõjutaja, kuigi ta hakkas oma teoseid tõsiselt võtma alles pärast Bränd, esimene näidend, mis tõi talle kriitilise tunnustuse ja rahalise edu. Eakaaslane Gynt, Norra rahvakangelase kohta, oli Kierkegaardi loomingust teada.

Ibsen oli norralane, kuid ta kirjutas oma näidendeid taani keeles, kuna see oli tavapärane keel, mida Taani ja Norra oma elu jooksul jagasid.

Allikas: https://et.peopleperproject.com/posts/27720-biography-of-henrik-ibsen-norwegian-playwright