Henri Troyat (pseudonüüm; 1. november 1911 Moskva - 2. märts 2007 Pariis) oli armeenia päritolu kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige (1959), paljude ajalooliste romaanide ja biograafiate autor.

Sündides rikka armeenia kaupmehe perekonnas oli tema nimi Levon Asian Torossian, venepäraselt Lev Tarassov. Aastal 1918 põgenes ta koos vanematega Venemaalt. Rännati mitu aastat mööda Euroopat ja asuti lõpuks elama Pariisi eeslinna.

Henri (kasutatud on ka nimekuju Henry) õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust. Pärast armeeteenistust asus ta aastal 1935 tööle politseiametnikuna, toimetas Seine´i perfektuuri ajalehte ja kirjutas öötundidel raamatuid. Esimene romaan "Petlik valgus" ("Faux Jour") avaldati samal 1935. aastal ja juba 1938 sai ta 27-aastaselt romaani "Ämblik" ("L´Araigne") eest Goncourti auhinna. Seejärel pühendus ta täielikult kirjanduslikule tegevusele.

Äärmiselt viljaka ja menuka kirjanikuna on Troyat avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas ajaloolisi ja psühholoogilisi romaane (ka mitmeköitelisi romaanisarju), novelle, mitmete prantsuse kirjanike elulood (Flaubert, Maupassant, Zola, Verlaine, Baudelaire, Balzac), eriti rohkesti aga vene kirjanike biograafiaid (Puškin, Lermontov, Dostojevski, Lev Tolstoi, Gogol, Tšehhov, Turgenev, Gorki, Tsvetajeva, Pasternak). Eriti keelde on seni tõlgitud põhiliselt vene tsaaride ja tsarinnade elulugusid. (VikipeediA)