Haljand Udam (8. mai 1936 Rakvere - 17. detsember 2005 Viterbo, Itaalia) oli eesti orientalist ja esseist.
Ta lõpetas 1959 Tartu ülikooli geoloogina, õppis 1963-64 Taškendi ülikoolis ja 1967-71 Moskva Orientalistikainstituudis pärsia keelt ja kultuuri ning kaitses 1971 kandidaaditöö islami spiritualistlikust suunast sufismist. Töötas ka Eesti Entsüklopeediakirjastuses, toimetades nii ühiskonnateadusi kui ka väliskirjandust. Filoloogiateaduste kandidaat. Ta oli Wellesto liige.
Haljand Udam tõlkis hindi, urdu, usbeki, tadžiki, pärsia ja araabia keelest, rääkis ka olulisemaid lääne keeli. Tema tõlkeid pärsia - Umar Hajjami, Rudaki, Saadi värsid, Ali Safi "Inimlikud imetabasused" - ja araabia kultuuriruumi klassikast: "Mulla Nasreddin" ja Ibn Tufaili "Elav ärganu poeg". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Koraani. (wikipedia)