Gustav Meyrink (kodanikunimega Gustav Meyer; 19. jaanuar 1868 Viin - 4. detsember 1932 Starnberg) oli Austria kirjanik.

Gustav Meyrink sündis Viinis Württembergi ministri Karl von Varnbüleri ja näitlejanna Maria Wilhelmina Adelheyd Meieri abieluvälise lapsena. Kuni 13. eluaastani elas Meyrink põhiliselt Münchenis, siis lühemat aega Hamburgis ja 1883. aastal kolis koos emaga Prahasse. Prahas elas ta järgmised 20. eluaastat.

1889. aastal asutas ta koos sugulase Christian Morgensterniga oma panga "Meyer & Morgenstern". 1902. aastal süüdistati teda pettuses ning Meyrink pidas paremaks äritegevus lõpetada.

1892. aastal plaanitses hingelises kriisis Meyrink enesetappu. Ta istus revolver käes oma toas kirjutuslaua taga ning kavatses ennast maha lasta. Korraga kuulis ta krabinat ning keegi lükkas ukse alt tuppa brošüüri: "Über das Leben nach dem Tode" ("Elust pärast surma"). Meyrink oli juhtunust väga üllatunud ning hakkas huvi tundma okultsete ja müstiliste nähtuste vastu. Temast sai koguni Praha teosoofilise looži " Zum blauen Stern" juht.

Kirjanduslikku tegevust alustas Meyrink 1903. aastal ajakirja Simplicissimus kaastöölisena. Samal aastal ilmus ta esikraamat "Der heisse Soldat und andere Geschichten" ("Kuum sõdur ja teisi jutte"). 1904. aastal kolis Meyrink Viini. 1905. aastal Meyrink abiellus, neil oli kaks last. Et perekonda ülal pidada, pidas ta tegelema ka tõlketööga. 1907. aasta jaanuarist alates elas Meyrink Münchenis. 1911. aastal koli Meyrink koos perekonnaga Müncheni lähedale Starnbergi.

Väga suurt tähelepanu äratas Meyrink oma esoteeriliste romaanidega, kus tegeldi müstiliste ja okultsete teemadega. 1915. aastal ilmus tal romaani "Der Golem", mis osutus väga populaarseks. Edukateks kujunesid ka Meyrinki järgmised romaanid "Das grüne Gesicht" ("Roheline nägu") ja "Walpurgisnacht" ("Volbriöö") (mõlemad 1917). 1921. aastal ilmus romaan "Der weisse Dominikaner" ja 1927. aastal "Der Engel vom westlichen Fenster" ("Läänepoolse akna ingel").

Meyrinki elu viimane periood kujunes traagiliseks. Tema poeg Fortunat vigastas ennast 1932. aasta talevel suusatades nii rängalt, et jäi halvatuks. 12. juulil 1932 sooritas ta 24-aastaselt enesetapu. (VikipeediA)