Karl Georg Büchner (17. oktoober 1813 Goddelau Hesseni suurhertsogkond – 19. veebruar 1837 Zürich) oli saksa kirjanik, arst, loodusteadlane ja revolutsionäär. Ta oli ka kaasaegse psühhosomaatika pioneer. Kuigi ta suri kõigest 23-aastaselt, peetakse teda Vormärzi perioodi üheks olulisemaks kirjandustegelaseks.

Ta sündis aastal 1813 Goddelaus (praegu Riedstadti linnaosa, asub Hesseni liidumaal), toona Hesseni suurhertsogkonnas.

1831. aastal asus ta Strasbourgi meditsiini õppima. 1933 kolis ta Gießeni, kus jätkas õpinguid Gießeni ülikoolis.

1834. aastal avaldas ta lendlehe "Der Hessische Landbote", mille järel nõuti Büchneri arreteerimist, kuid tal õnnestus pageda Strasbourgi

1836. aastal sai ta meditsiinikraadi.

Tema esimene näidend ("Dantoni surm") avaldati 1935. aastal ja teine näidend ("Leonce ja Lena") aasta hiljem. Tema lühiromaan "Lenz" ei jõudnud lõpuni valmida. Büchneri tuntumaks teoseks on aga pooleli jäänud näidend "Woyzeck", mille oluliselt ümbertöötatud versiooni avaldas 1877. aastal Karl Emil Franzos.

Büchner oli kirjandusrühmituse Noor Saksamaa liige.

Ta tõlkis prantsuse keelest kaks Victor Hugo näidendit.

Tema vend Ludwig Büchner oli füsioloog ja filosoof ning tema õde Luise Büchner tegeles samuti kirjandusega. Tema onu Ernst Büchner oli keemik, kelle järgi on nimetatud Büchneri lehter.

Georg Büchner suri 19. veebruaril 1837 Zürichis tüüfusesse.

1923. aastal asutati Georg Büchneri auhind, mis on saksa keeleruumi tuntumaid kirjandusauhindu. (VikipeediA)