Francis Scott Key Fitzgerald (24. september 1896 - 21. detsember 1940) oli Ameerika kirjanik, keda peetakse 20. sajandi kahekümne tuntuima kirjanike hulka kuuluvaks. Ta on kirjutanud nii romaane kui ka hulgaliselt lühijutte ja novelle.

Fitzgerald sündis St. Pauli linnas Minnesotas keskklassi katoliiklikus perekonnas. Nime sai ta isapoolse sugulase, USA hümni autori Francis Scott Key järgi. Aastatel 1898 - 1901 ja 1903-1908 õppis Fitzgerald Nardin Academys New Yorgi osariigis Buffalos. 1908. aastal tuli perekond Minnesotasse tagasi ning Fitzgerald läks seal keskkooli. Tema esimene kirjanduslik katsetus avaldati kooli ajalehes, kui ta oli 13-aastane. 1913. aastal läks Fitzgerald Princetoni ülikooli ning sai ülikooli kirjanduslikes ringkondades peatselt tuntuks. Princetonis kirjutas ta ka oma esimese romaani "Romantiline egoist" (The Romantic Egoist), mis kirjastaja küll kiitis aga mis lõpuks siiski tagasi lükati. Tundliku natuurina ja ülikoolielus pettunult läks Fitzgerald 1917. aastal USA sõjaväkke.

Alabamas Camp Sheridani sõjaväebaasis olles kohtas Fitzgerald Alabama ülemkohtu kohtuniku tütart Zelda Sayred. Nad põgenesid koos New Yorki, et seal abielluda ja kuulsaks saada. Fitzgeraldil aga ei õnnestunud kohe korralikku töökohta leida ning Zelda katkestas kihluse. Fitzgerald läks tagasi oma vanematekoju St. Paulis ning kirjutas oma "Romantilise egoisti" ümber - uus versioon pealkirjaga "Teisel pool paradiisi" (This Side of Paradise) ilmus lõpuks 1920. aastal. Samal ajal ka Fitzgerald ja Zelda abiellusid.

"Teisel pool paradiisi", mis oli üks esimesi Esimese maailmasõja järgsest Ameerika popkultuurist rääkivaid romaane, sai kohe väga loetuks. Fitzgeraldile avanesid võimalused kirjutada kirjandusajakirjades Scribner´s ja Saturday Evening Post oma veergu ja ta sai koos Zeldaga elama hakata elama igatsetud suurilmaelu. Kirjanik Ring Lardner kutsus neid oma generatsiooni printsiks ja printsessiks. Osalt New Yorgi hullumeelsest elustiilist oli inspireeritud Fitzgeraldi järgmine romaan: "Ilus ja neetu" (The Beautiful and the Damned), mis kujutab noore eduka paari allakäiku, kuna nad ootavad suure päranduse saabumist.

1924. aastal kolisid Fitzgeraldid koos tütre Francesiga Prantsuse Rivierasse, kus elas hulgaliselt Ameerikast väljarännanuid. Neid kirjeldas Fitzgerald oma viimases romaanis "Sume on öö" (Tender is the Night). Prantsusmaal lõpetas Fitzgerald oma kuulsaima romaani "Suur Gatsby" (The Great Gatsby), mis kujutab peategelase Nick Carraway kokkupuuteid Jay Gatsbyga materialismi ja moraalituse poolest tuntud džässiajastu aegses New Yorgis. "Suurest Gatsbyst" sai ka "suure Ameerika romaani" paradigma alguse panijaid.

1930. aastatel oli Fitzgeraldil probleeme alkoholiga ning Zeldal tekkisid vaimsed häired. 1930. ja uuesti 1932. aastal sai Zelda närvivapustuse, millest ta enam ei toibunud. Oma viimase romaani "Sume on öö" lõpetas Fitzgerald alles 1934. aastal. Romaan räägib psühhiaatrist, kes abiellub ühega oma patsientidest, kuid oma naist aidates tühjeneb ise pikkamööda elujõust. Raamat oli läbikukkumine.

1937. aastal läks ta Hollywoodi, et saada stsenaristiks. 1939. aastal alustas Fitzgerald seal Hollywoodist rääkivat romaani "Viimane magnaat" (The Last Tycoon), kuid suri juba mõne kuu pärast 44-aasta vanusena südamerabandusse.

Fitzgerald sõbrustas Ernest Hemingwayga ning viimane kajastas nende kokkupuuteid ka mõnes oma teoses. T. S. Elliot kirjutas "Suure Gatsby" avaldamise järel Fitzgeraldile kirja, mille ütles, et tema meelest oli "Suur Gatsby" Henry Jamesi teoste järel esimene Ameerika kirjanduse samm edasi. (VikipeediA)