Ernst Jünger (29. märts 1895 - 17. veebruar 1998) oli saksa kirjanik.

Ernst Jünger astus 1913 Prantsuse Võõrleegioni, kust isa ta koju tagasi tõi. Ernst soorits 1914 kiirkorras gümnaasiumi lõpueksami ja astus vabatahtlikuna sõjaväkke, sai Esimeses maailmasõjas 14 korda haavata, teda autasustati kõrgete ordenitega. Ta oli noorim Saksa kõrgeima sõjalise autasu Pour le Merite kavaler. 1919-1923 oli ametis ohvitserina, õppis seejärel Leipzigi ja Napoli ülikoolis ning asus 1926 vabakutselise kirjanikuna Berliini, avaldades legendaarse kuulsuse omandanud raamatuid. Juba 1920 ilmus Jüngeri sulest kohe bestselleriks saanud romaan "Terasäikestes" ("In Stahlgewittern"). Teine maailmasõda viis ta läänerindele. Sõja ajal töötas ta okupatsioonivägede staabis Pariisis, kus suhtles paljude Prantsuse kultuuritegelastega nagu maalikunstnik Pablo Picasso või kirjanik ja režissöör Jean Cocteau.

1944 saadeti Jünger erru, kuna oli vähesel määral seotud Hitleri-vastase vandenõuga. Seejärel oli ta elu lõpuni vabakutseline kirjanik, reisides palju ning pühendudes aiapidamisele ning entomoloogiale.

Jüngeri kui esmaavastaja järgi on nime saanud mitmed putukaliigid. (VikipeediA)