Erich Fromm (23. märts 1900 Frankfurt Maini ääres – 18. märts 1980 Locarno) oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid.

Ta sündis juudi perekonnas, õppis Frankfurdi ja Heidelbergi ülikoolides, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi, töötas 1929-32 Frankfurdis, pärast Hitleri võimuletulekut mitmes USA ja Mehhiko ülikoolis, elu lõpuaastatel Šveitsis.

Ta püüdis ühendada Karl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides seejuures teravalt mitmeid Freudi seisukohti, aga ka Nõukogude Liidus käibelolnud dogmaatilisi ettekujutusi marksismist.

Fromm võttis kasutusele mõiste "tarbimisühiskond" ning analüüsis sotsiaalseid patoloogiaid, massikultuuri ja isiksuse totaalset võõrandumist.

Paljudes teostes püüdis ta visandada teed ühiskonna tervendamiseks, eriti psühhoanalüütilise teraapia teel. Väljapääsu võõrandumisest nägi ta üksikisiku loomingulises, produktiivses eluhoiakus.

Mitmed tema teosed olid 20. sajandi ühiskonnakriitilise esseistika bestsellerid. (VikipeediA)