Emile Edouard Charles Antoine Zola (2. aprill 1840 Pariis - 29. september 1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik, naturalismi esindaja.

Zola sündis Pariisis. Kui ta oli kaheaastane, kolis perekond elama Aixen-Provence´i. Zola isa oli Itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal, jättes perekonna vaesusesse. Aastal 1858 kolis Zola koos emaga tagasi Pariisi.

Aix-en-Provence´i koolis õppides sõbrunes Zola Paul Cezanne´iga. Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega ja ta kukkus lõpueksamitest kaks korda läbi. Pärast kooli lõpetamist oli ta mõne aasta töötu. Aastast 1962 sai Zola tööle kirjastusse Hachette ning hakkas ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone kirjutama. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui impressionismi toetaja maalikunstis. Aastast 1866 oli Zola vabakutseline kirjanik.

Aastal 1865 tutvus Zola Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem abiellus. Abielust lapsi ei sündinud. Aastal 1888 armus ta Jeanne Rozerot´sse, kes oli siis 20-aastane. Neil sündis kaks last.

Zola taotles korduvalt Prantsuse Akadeemia liikmeks saamist, kuid tulutult.

Aastal 1898 kirjutas Zola Prantsuse vabariigi presidendile Felix Faurele avaliku kirja "Ma süüdistan ... !" (pr"J´accuse ... !"). Kirjaga sekkus Zola Dreyfusi afääri, misjärel mõisteti ta laimamises süüdi. Et karistust vältida, pages ta aastaks Inglismaale. Kirjas kritiseeris Zola juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja. Dreyfus oli kaudsete asitõendite põhjal sõjasaladuste Saksamaale reetmises süüdi mõistetud ja sunnitööle saadetud.

Emile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk Pantheoni. (wikipedia)