Elo Selirand (sündinud 9. juulil 1975 Tallinnas) on eesti tele- ja filmirežissöör, stsenarist ja kirjanik.

Ta lõpetas 1993. aastal Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja 1998. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna telerežii erialal (esimene lend). Kursuse juhendaja oli Toomas Lõhmuste; samal kursusel õppisid näiteks Anu Välba, Piret Tanilov, Andres Arro jt.

Enne tööleasumist Eesti Televisiooni Teleteatris oli ta helioperaator ja saatejuht Eesti Raadios.

ETVs on tema tööde hulgas näiteks sellised saated nagu "Pühapäevitaja", "Tähelaev", "Värskelt õhus", "Kahvel" (TV3), "Jõulutunnel", "Saame kokku Tomi juures", "Nöbinina" "Lotte lood", "Lastetuba", "Terevisioon" "Vabadussõja lugu", "Vabaduse tee" ning paljud teatri-, kontserdi- ja ürituste ülekanded.

Ta on kätt proovinud ka filmis režissööri esimese assistendina ("Georg", "Taarka" jm).

Ta on filmi "Kutsar koputab kolm korda" režissöör ja stsenarist. Kirjutanud stsenaariume telesaadetele ja -sarjadele. Näiteks on ta Kanal 2-s näidatud 40-osalise seriaali "Saare sosinad" stsenarist ja režissöör.

Avaldanud raamatud "Tormpuudlane" (2018), "Punane päevik" (2020) ja "Elu eesliinil. Koroonalahing Kuressaare haiglas" (2020), "Tormi märgid" (2021) ning pseudonüümi Aliis Jõe all romaanid "Viimane laev" (2017), "… kes pole kunagi söönud homaari" (2018), "Unustamatu ööbiku villa" (2020) ja "Kõik teed viivad Roomast" (2022). (VikipeediA)