Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn - 9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik; Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902-1918.
Eduard von Dellingshauseni isa oli Nikolai von Dellingshausen, kes oli samuti Eestimaa rüütelkonna peamees ning tegeles matemaatika ja loodusteadustega, avaldades mitmeid selleteemalisi traktaate. Dellingshausenil oli ka vanem vend, kelle nimeks oli samuti Nikolai, ning kaks õde.
Dellingshausen omandas keskhariduse Tallinna toomkoolis ning õppis seejärel aastatel 1880-1884 isa mõjutusel Tartu Ülikoolis füüsikat. Ta täiendas end aastatel 1885-1886 veel Berliinis ja Münchenis, kuid doktoritöö kirjutamiseni siiski ei jõudnud, sest perekonna rahalised vahendid ei võimaldanud tal kauem välismaal viibida. Seetõttu naasis ta Eestimaale, kus asus majandama Virumaal asuvaid peremõisaid.
Aastatel 1887-1902 tegeles Dellingshausen eeskätt mõisamajandusega, kuid tegutses samal ajal ka mitmetes omavalitsusametites, osaledes aktiivselt ka Eestimaa maapäevadel. 1902. aastal seati ta üles Eestimaa rüütelkonna peamehe kandidaadiks ning osutuski valituks. Osava diplomaadina oskas ta läbi saada nii Eestimaa kuberneride kui ka Venemaa keisrikojaga ning Eestimaa aadli huve edukalt esindada. Lisaks peamehe ametile kuulus Dellingshausen ka Venemaa keisririigi Riiginõukogusse.
1917. aastal, kui baltisaksa rüütelkondi ähvardas enamlastepoolne likvideerimine, otsustas Dellingshausen sidemed Venemaaga katkestada ning kuulutas 13. detsembril Eestimaa hertsogiriigi Nõukogude Venemaast sõltumatuks. Samuti esitas ta Saksamaa keisririigile palve Eestimaa okupeerida. Sellest said aga teada enamlased, kes 1918. aasta jaanuaris Dellingshauseni vangistasid ja kogu Balti aadli lindpriiks kuulutasid. Jaanuarist märtsini 1918. aastal viibis Dellingshausen koos teiste juhtivate baltisakslastega Petrogradis Krestõ vanglas ning mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest surma. Tänu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu tingimustele õnnestus tal hukkamist vältida ning ta naasis Eestimaale.
1918. aastal Saksa okupatsiooni ajal Eestis töötas Dellingshausen koos teiste baltisaksa juhtidega Balti hertsogiriigi loomise nimel. Kui see ebaõnnestus, siis otsustas ta koos perega Eestist lahkuda.
Alates 1918. aasta detsembrist kuni oma surmani elas Dellingshausen Saksamaal. Ta on maetud Eestisse, Haljala surnuaia Dellingshausenite hauaplatsile Lääne-Virumaal. (VikipeediA)