Dieter Noll (31. detsember 1927 Riesa - 6. veebruar 2008 Zeuthen) oli saksa kirjanik.

Dieter Noll oli pärit apteekri perekonnast. Tema ema oli pooleldi juudi rahvusest. 1944. aastal võeti ta Lennuväe Abiteenistusse. Alates 1944. aasta lõpust teenis ta Wehrmachtis. Sõja lõpus langes Noll Ameerika vägede kätte vangi, ta oli lühikest aega vangilaagris. Sõja järel lõpetas ta poolelijäänud gümnaasiumiõpingud. 1946. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse, mis samal aastal läks Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei koosseisu. 1948. aastal alustas ta õpinguid Jena Ülikoolis. 1950. aastast alates elas ta Berliinis ning töötas ajakirja Aufbau ja ajalehe Neues Deutschland toimetustes. Alates 1956. aastast oli ta vabakutseline kirjanik.

Dieter Nolli põhiteos on autobiograafiline romaan "Die Abenteuer des Werner Holt" (1. kd. 1960, 2. kd. 1963; eesti keeles "Werner Holti seiklused", 1967-1968). Romaani põhjal valmis 1965. aastal film.

1979. aastal kirjutas Dieter Noll avaliku kirja Erich Honeckerile, milles ta kritiseeris teravalt mitmeid dissidentlikke kirjanikke.

Elu lõpuperioodil elas Dieter Noll tagasitõmbunult Königs Wusterhausenis. (VikipeediA)