Carl Axel Mothander (14. jaanuar 1886 Stockholm - 29. aprill 1965 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes võttis osa Eesti Vabadussõjast ning elas aastast 1928 kuni sügiseni 1940 Eestis.

Carl Axel Mothander sündis 1886. aastal Stockholmis. Tema vanemad olid raenõunik Axel Mothander ja Beda Lagerholm. Lapsena tegi Carl koos vanematega reisi Eestisse. 1906 aastal alustas õpinguid Uppsala Ülikoolis õigusteaduse erialal. 1918. aastal osales ta koos Rootsi vabatahtlikega valgete poolel Soome kodusõjas sanitaarkompanii juhina, sealhulgas ka Tampere ja Viiburi lahingutes. Teenistuse lõpetas ta majori auastmes ja kasutas seda tiitlit elu lõpuni.

1919. aastal tuli Mothander Eestisse, et organiseerida Rootsi vabatahtlike tegevust Vabadussõjas. Temast sai rootslaste väeosa ülem, kuid tekkisid konfliktid ja segadus raha jagamisel ning Mothander vabastati ametist. Üheksa aastat hiljem automatkal läbi Versailles´ lepinguga tekkinud riikide, vahepeatusega reisikaaslase Toompea-tuttavate pool, jättis talle sügava mulje Tallinna uhke siluett, kontrastiks pehkinud laudisega sadamakai ja korruptsioonist nakatunud tolliametnikud. 1928. aastal asus Mothander elama Eestisse ja abiellus Tohisoo mõisniku Gotthard von Wrangeli (1838-1905) tütre Benita von Wrangelliga (1878-1967). nende elukohaks sai maja Tallinnas Toompeal ja Tohisoo mõisasüda, kus tegeleti põllumajandusega.

Mothander lahkus koos naisega Eestist 1940. aastal, kui Punaarmee oli Eesti hõivanud ja piirid olid suletud. Tänu Mothanderi Rootsi kodakondsusele õnnestus neil üle noatera Eestist välja pääseda tingimusel, et jätavad maha kogu vara. Saksa okupatsiooni ajal aitas ta Rootsi rahvusliikmete abistamiskomitee direktorina korraldada 7000 rannarootslase Rootsi evakueerimise. Mothander elas elu lõpuni Stockholmis ning tegutses kirjaniku ja tõlkijana. Carl Mothander suri 1965. aastal. (VikipeediA)