Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam - 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.

Spinoza tööde suuremahulisus ja tähtsus sai märgatavaks alles pärast tema surma. Tänapäeval peetakse teda üheks suurimaks ratsionalistlikuks filosoofiks 17. sajandil, kes pani aluse 18. sajandi valgustusajastule ning tänapäevasele piiblikriitikale. Oma peateoses "Eetika" astus ta vastu Descartes´i keha ja vaimu dualismile. Spinozat peetakse Lääne filosoofia üheks tähtsaimaks filosoofiks. Georg Wilhelm Friedrich Hegel ütles, et kõik kaasaegsed filosoofid on "kas spinozistid või üldse mitte filosoofid."

Tema poliitilistest teostest tuntuimad on "Tractatus Theologico-Politicus" (1670) ja "Tractatus Politicus" (kirjutatud 1675, ilmunud postuumselt 1677).

Spinoza elas rahulikku elu prilliklaaside tegijana ning keeldus kõrgetest kohtadest ja ametitest, mida talle pakuti, nagu näiteks prestiižsed õpetajakohad. Perekonnalt saadud päranduse andis ta oma õele. Spinoza suri 1677. aasta veebruaris kopsuhaigusse, mille oli põhjustanud klaasitolm, mida ta oma tööd tehes sisse hingas. (VikipeediA)