Arvo Pesti (8. juuli 1956 - 6. september 2010) oli Eesti vastupanuvõitleja ja ühiskonnategelane.
Arvo Pesti lõpetas aastal 1974 Tallinna 10. Keskkooli, õppis Tartu ülikoolis vene filoloogia erialal (1977-1979) ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis infoteaduse erialal (2000-2004).
Pesti kuulus Eesti NSV-s tegutsenud ja Enn Tarto ümber koondunud vastupanuvõitlejate seltskonda.
Viktor Niitsoo vangistamise järel toimetas Pesti põrandaalust dissidentlikku kogumikku Lisanduri mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee arreteeris Pesti 13. aprillil 1983. Kohtuprotsess Arvo Pesti ning tema mõtte- ja võitluskaaslaste Lagle Pareki ja Heiki Ahoneni üle toimus Eesti NSV Ülemkohtus 13.-16. detsembrini 1983. Pesti mõisteti süüdi Eesti NSV KrK paragr. 68 lg. 1 alusel selles, et ta võttis osa nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavaid laimavaid väljamõeldisi sisaldava kogumiku "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" valmistamisest ja levitamisest. Eesti NSV Ülemkohus karistas Pestit viieaastase vabadusekaotusega range režiimiga vangilaagris Permi oblastis koos sellele järgneva kaheks aastaks asumisele saatmisega. Samal kohtuprotsessil mõisteti süüdi ka Lagle Parek ja Heiki Ahonen.
Pesti vabanes poliitvangide vabastamise kampaania tulemusena 1986. aasta lõpul.
Pärast Eesti taasiseseisvumist oli Pesti aastatel 1993 kuni 1995 Riigikogu ERSP fraktsiooni konsultant.
1995. aastal töötas Pesti Eesti Riigiarhiivis, hiljem Eesti Rahvusarhiivis asedirektori ning teadus- ja publitseerimisosakonna spetsialistina.
Aastatel 2000-2001 oli Pesti Migratsioonifondi juhatuse liige. (wikipedia)