Andres Dido (ka Tiido; 1. september 1855 Riidaja vald - 29. august 1921 Pariis) oli eesti haridustegelane ning poliitik.

Dido sündis talupidaja perekonnas, õppis Tartu gümnaasiumis ning tegutses seejärel koduõpetajana. Anarhistlikus tegevuses süüdistatuna saadeti ta aga asumisele, kust ta välismaale põgenes. Nii elaski ta elu lõpuni paguluses. Enne asumisele saatmist oli ta ka aktiivne rahvusliku liikumise tegelane, osaledes Aleksandrikooli ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi tegevuses, kuuludes Eesti Kirjameeste Seltsi ning tehes kaastööd "Sakalale". Paguluses kirjutas ta mitmeid artikleid eesti olude kohta. (wikipedia)