Andre Mourois (sündinud Emile Salomon Wilhelm Herzog; 26. juuli 1885 Elbeuf - 9. oktoober 1967 Neuilly-sur-Seine) oli Prantsuse kirjanik ja biograaf.
Andre Maurois sündis Normandias rikka juudi soost töösturi perekonnas. Tema isa oli Ernst Herzog ja ema Alise Herzog, sündinud Levy-Rueff. Vanemad kolisid pärast Prantsuse-Preisi sõda Elsassist Normandiasse. Seal kuulus neile villavabrik. Pärast isa surma loobus poeg riidetootmise ärist.
Maurois õppis Rouenis Pierre Corneille´ lütseumis.
Tema esimene abikaasa oli Poola krahvi tütar Jeanne-Marie Wanda de Szymkiewicz, kes õppis Oxfordi ülikoolis. 1918 sai naine närvivapustuse ja suri 1924 septitseemiasse.
Tema teine abikaasa oli Anatole France´i abikaasa Lontine Arman de Caillavet´ lapselaps Simone de Caillevet.
Esimene maailmasõja ajal oli ta Prantsusmaa sõjaväes tõlk ja sideohvitser.
Pärast maailmasõda hakkas ta kirjanikuks. Andre Maurois oli tema varjunimi, mis sai kodanikunimeks 1947. aastal. Tema esikromaan oli teravmeelne realistlik kirjeldus sõjast. Seda saatis kohe menu nii kodumaal kui ka Suurbritannias, kus see samuti kiiresti ilmus. Paljud tema teosed tõlgiti kiiresti inglise keelde, sest käsitlesid inglasi või Inglismaal elanud inimesi: Byronit, Shelleyt, Disraelit, Edward VII-t.
1938 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse.
Kui algas Teine maailmasõda, määrati ta Prantsusmaa ametlikuks vaatlejaks Suurbritannia kindralstaabis. Kui Prantsusmaa 1940 rahu sõlmis, siis Maurois demobiliseeriti. Ta sõitis Kanadasse ja sealt USA-sse, kuid jätkas võitlust Saksamaa vastu, tehes fašismivastast propagandat ja võideldes Vaba Prantsusmaa koosseisus. (VikipeediA)
