Koguteose Väljaandmise Toimkond:
Evald Blumfeldt, Henno Jänes, Juhan Kauri, Maria Kleitsman, Indrek Martinson, Mikk Põlde – esimees, Imant Rebane, Gustav Ränk ja Armin Tuulse (Stockholm), Karl Aun (Waterloo, Kanada), Artur Grönberg (Montreal), Aleksander Peel (Toronto), Arno Raag (New York).
Keeleline korrektor
Johannes Aavik
Saateks Käesoleva koguteose väljaandmise mõte algatati nõupidamisel 10. veebruaril 1958, mis Stokholmis oli kokku kutsutud Jaan Tõnissoni 90 a. sünnipäeva tähistamise ettevalmistamiseks. Seal leiti, et J. Tõnissoni elu ja tegevust käsitleva koguteose väljaandmine on vajalik. Vanem põlv on unustamas viimaste aastakümnete faktilist sündmustikku. Pealekasvaval noorsool on vastavate käsiraamatute puudumise tõttu väga raske saada ettekujutust J. Tõnissoni osast Eesti omariikluse saamisloos ja tema tegevusest riigimehena, eriti aga eesti poliitilise elu arengust ning selle probleemidest omariikluse viimaseil aastail.
Samal koosolekul moodustati Koguteose Väljaandmise Toimkond. Toimkond püüdis ennekõike, vastava kaastöö üleskutse avaldamisega, päästa tulevastele põlvedele lahkuva sugupõlve, s. o. J. Tõnissoni kaaslaste, mälestusi neist aegadest, kui “Postimehe” ja J. Tõnissoni ümber koondunult ühiselt loodi Eesti rahvuslikku ideoloogiat, rahva hinge istutati iseteadvus ning isiklikku elu ja heaolu ohverdades võideldi Eesti omariikluse, iseseisvuse ja rahva parema tuleviku eest.
Kõige sissetulnud kaastöö avaldamine ei osutunud ruumi puudusel võimalikuks, kuid see materjal, mis deponeeritakse Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis arhiivi, on eriti väärtuslik ajaloolastele ja neile, kes edaspidi J. Tõnissoni elutööd uurivad. Toimkonna esimees Mikk Põlde jatkab J. Tõnissonisse puutuva materjali vastuvõtmist ja kogumist, et alust panna vastavale eriarhiivile. Toimkond tänab siiralt kõiki neid, kes kaastööd või fotosid saatsid.
Vastavalt 10. veebruari 1958 koosolekul avaldatud soovidele, asus toimkond seisukohale, et koguteos tuleb pühendada J. Tõnsissonile ning teisi isikuid ja sündmusi esitada ainult selles ulatuses, kui see on tarvilik J. Tõnissoni elu ja tegevuse tagapõhjaks või vajalik tema avalduste ja sammude mõistmiseks. Lühidalt: toimkond püüdis hoiduda teose rakendamisest tänapäeva poliitilise diskussiooni teenistusse.
Koguteoses on kättesaadava materjali alusel püütud anda kõigekülgne ülevaade J. Tõnissoni elust ja tegevusest. Esitatud objektiivse faktilise andmestiku juures on näidatud allikmaterjal, mis loodetavasti hõlbustab ja inspireerib esitatu põhjalikumat uurimist. Kirjutuste sisulise külje eest vastutavad autorid.
Kuna J. Tõnissoni elukäiku ja elutööd peegeldavad rikkalikud allikmaterjalid on suures enamuses praegu “raudeesriide” taga, siis peab J. Tõnissoni põhjaliku monograafia koostamine jääma tulevikuks, kui allikmaterjalid on täiel määral kättesaadavad. Sellest tingitult on õigustatud varemilmunud artiklite ja uurimuste avaldamine kordustrükis. Arvestades asjaolu, et teoses on toodud kordustrükke eri aegadest ja eri väljaannetest, on paratamatu, et mõnede artiklite ainestik sisaldab mõnevõrra kordamisi. Ehkki selle all kannatab koguteose kompositsioon ja stiiliühtlus, võib seda õigustada kahe asjaoluga: 1) Kordamised juhivad tähelepanu J. Tõnissoni olulistele iseloomujoontele ja tõekspidamistele; 2) Sama aine käsitlemiste tulemused eri aegadel, eri olustikes, eri autorite poolt, aitavad kõige reljeefsemalt J. Tõnissoni hinnata – näidata, kui suur, vaieldamatu ja püsiva väärtusega on olnud tema isik ja elutöö.
See hinnang leidis kinnitamist ka J. Tõnissoni 90 aasta sünnipäeva tähistamiseks korraldatud aktustel ja koosviibimistel New Yorkis, Montrealis, Torontos ja teistes eestlaste keskustes. Stokholmis korraldati aktus Kontsertmaja saalis, millest pr. Hilda Tõnisson ja teised perekonnaliikmed osa võtsid. Aktusele järgnes koosviibimine Phönix-Palatset´i suures pidusaalis. Aktusel vaheldusid sõnavõtud muusikaliste ettekannetega. Sissejuhatavas sõnavõtus Gustav Ränk käsitles J. Tõnissoni eesti avalikku ellu astumise ajaloolist tausta, kuna aktusekõne J. Tõnissoni elu ja töö üle pidas Kaarel R. Pusta. Aktusel võeti üldisel heakskiitmisel vastu järgmine apell:
“Jaan Tõnisson, endine Eesti Vabariigi Riigivanem, välisminister ja suur rahvajuht juba enne Eesti iseseisvumist, vangistati N. Liidu NKVD poolt 13. dets. 1940 Tartus ning on sellest ajast peale jäljetult kadunud. Perekonna liikmete katsed selgust saada tema saatusest pole annud vähemaidki tulemusi.
Tänasest Jaan Tõnissoni 90. sünnipäeva tähistamiseks korraldatud aktusest osavõtjad paluvad sünnipäeva tähistamist korraldavat komiteed, et see pöörduks Rahvusvahelise Punase Risti poole taotlusega, et see heatahtlikult samme astuks Jaan Tõnissoni saatuse selgitamiseks.”
Koosviibimisel viibis pr. H. Tõnisson koos nendega, kelledele omariikluse ajal oli usaldatud Eesti esindamine: min. H. Laretei, min. J. Lattik, pr. A. Penno, min. H. Rebane, min. pr. K. R. Pusta, min. ja pr. A. Rei, pr. M. Selter, pr. A. Uluots, min. ja pr. A. Varma ja arvukas J. Tõnissoni kaasaegsete, kaastööliste, sõprade ja austajate pere. Sõnavõttudega esinesid A. Lüüs, kõik kohalviibivad eesti ministrid, rootsi sõbrad riigiantikvar S. Curman, prof. B. Nerman ja red. Fors Bergström, pr. M. Kleitsman ja K. Veem.
Rohkem kui 20 aastat tagasi ilmus viimane raamat J. Tõnissoni üle. Tookordseis oludes ei saanud toimetus ja autorid kõigest kirjutada oma soovi kohaselt – näiteks polnud siis üldse mitte võimalik käsitella EKÜ Postimehe sekvestreerimist. Praegu pole “raudeesriide”tõttu kättesaadavad allikmaterjalid, ning meie olukord, pieteet mineviku ja teadmatuses viibijate suhtes nõuab meilt tagasihoidlikkust teatavate olukordade sõelumisel. Me kõik oleme aga kindlad lootuses, et see aeg pole kaugel, mil takistused kaovad ja me võime asuda põhjalikule ning objektiivsele Jaan Tõnissoni elutöö ja aadete selgitamisele.
Koguteose Väljaandmise Toimkond
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.