“Armastusest ja varjust”

Isabel Allende, Peruus sündinud tšiili kirjanik, võitis väga paljude lugejate südamed juba oma esimese romaaniga “Vaimude maja”, mis on tänaseks olemas pealt kahekümnes keeles. Autori loomingulise edu saladus peitub tema oskuses siduda elu tegelikkust ja imet. Samas maagilise realismi võtmes on kirjutatud ka Allende teine romaan “Armastusest ja varjust”, mille tõsielulisest ainest on kootud meelihaarav lugu. See on ood armastusele ja lootusele.

Irene Beltran on ajakirjanik. Ta on elurõõmsa, tundliku ja julge loomuga ning armastab oma vaheldusrikast tööd. Tööülesannete käigus satub ta groteskse vahejuhtumi tunnistajaks: Evangelina, teismeline pühaku mainega maatüdruk, naeruvääristab ühte kõrget ohvitseri viimase alluvate see. Pärast seda rabavat sündmust kaob tüdruk jäljetult. Irenele ei anna tüdruku saatus rahu ja ta hakkab seda uurima. Koos fotograafist kolleegi Franciscoga asub ta otsima tõde, ja nagu selgub, ka armastust. Selle kirgliku teekonna lõpus paistab valgus.