Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal.
See teema pakitses mul Ugalasse asudes hinges, kuni leidis 2004.a. sügisel pääsupilu. Olles märganud ka paljusid ugalasi pildiaparaatidega ringi sebimas, tulime mõttele täiendada teatrifuajee parajasti valgena seisvat tasemesõela ja seitsmekümne viie pildiga anti edasi oma suvemuljeid.
Näitus leidis kaasaelajaid ja kiitjaid – üks foto sai koguni ära kingitud publiku esindajale, kes seda väga soovis. \”Sakala\” avaldas reportaaži oma lehekülgedelt ja nii edasi. …
Peeter Tammearu,
teatrijuht 2008. aasta sügisel
Raamatus on Ugala head soovid sees.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.