Eessõna
Ei ole ehk ülearune värskendada meie vanema generatsiooni mälu ajalooigavikku läinud sündmuste suhtes ja ühtlasi anda noorematele põlvedele kokkuvõte eesti rahva ajaloost, millest neil ei ole palju aimu. Vabariigiaegne kirjavara sel teemal jäi puudulikuks, kuna punane laviin maa varakult anastas, nõukogudeaegne Eestimaal kirjapandud ajalugu on võltsitud ning pagulaseski on ajaloovõhikud tihtipeale ühekülgselt leidnud olevat kõige olulisema kõnelda meie “700-aastasest orjaööst”.
Eesti asub Euroopa mandril ja on nii kultuuriliselt kui ka majandusgeograafiliselt Euroopa osa. Nõnda on ka Eesti ajalugu oma eripärale vaatamata tihedasti seotud kogu muu Euroopa ajalooga ning oleneb vastavalt ajajärkude näole kogu mandri sündmustest ja elutingimustest.
Eesti ajaloo jälgimine, mis piirduks üksnes sündmustega Eestis, annaks sellest liiga kitsapiiriliselt isoleeritud kujutluse. Sellele pole meie ajalookirjutajad alati küllaldaselt tähelepanu pööranud. Vaadeldes eestlaste ajalugu seoses sündmustega Euroopas, saame Eesti omast tõetruuma pildi laiemal taustal. Sellest lähtudes on käesolevas ülevaates heidetud pilk rööbiti ka kogu mandri käekäigule.
Käesolev ajalooraamat esitab konspektiivse ülevaate Eesti ajaloost kolmes osas: I osa – pikk ajavahemik alates eelajaloolisest ajast kuni Teise maailmasõjani, II osa – dramaatilised sündmused Eestis poole sajandi jooksul Nõukogude Liidu haardes ning III osa – taasiseseisva Eesti algusaastad 1991-1996.
I osa üritab anda koondpildi eestlaste sündmusterohkest ja kirjust varasemast ajaloost. Selles kirjeldatakse tähendusrikkaid olukordi ja sündmusi ajalooliselt tõetruus valguses – ilma rahvusromantilise värvinguta. Käsitletakse eestlase eluolu läbi sajandite, alates muistsest iseseisvusest kuni Eesti Vabariigi lõpuni aastal 1940. Ühtlasi vaadeldakse iides talupoja elu läbi keskaegse feodaalaja, “vanal heal rootsi ajal”, tsaarivalitsuse orjastaval perioodil ning tormilisel ärkamisajal, millal talupoeg lühikese ajaga lausa murranguliselt arenes mõisateolisest eneseväärtust tunnetavaks kultuuriinimeseks – kõike seda kurnavate sõdade, katkude, nälja-aastate, rüüstamiste ja küüditamiste taustal. Kogu pikk, sajandeid kestnud kujunemise ja kohanemise protsess nõudis kannatlikkust ja visadust – kuni rahvas oli valmis katsumusteks, mis teda ootasid oma Eesti Vabariigi rajamisel.
II osa kirjeldab meie rahva saatust järgneva vapustava poolsajandi jooksul alates Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamisest 1940. aastal kuni taasiseseisvumiseni aastal 1991. Sündmused kodu-eestis, samuti meie pagulusse paisatud rahvakillu käekäik ning seda mõjustanud välistegurid on pandud kirja uurimuste kõrval ka massiteabevahendite toel – nagu nad leidsid seal kajastamist teatud ajal, kohal ja tingimustes, nii nagu nad olid toimunud või peegeldunud. Seetõttu võib mõneski osas esineda vastuoksusi hilisemate täpsemate andmetega, millega valgeid laike meie ajaloos järjest kaetakse.
III osa käsitleb elu taasiseseisvunud Eesti kuuel algusaastal – kõik sünnitusvalude ja ülesehitustööga, kogu oma hoogsuses ja jõulisuses, kuid ka vastuoludes, ekslemistes ja raugemistes, ideelistes võitlustes ning korruptsiooniilmingutes.
Materjal on eriti II ja III osas valitud laiahaardeliselt nii teemade poolest kui ka geograafiliselt. Esitusviis on suures osas kronoloogiline. Teisiti ei saaks ehk ülevaadet jooksvatest sündmustest ning nähtustest koostadagi – on ju paljud protsessid veel pooleli ja mõjurid analüüsimata, s.o. andmed alles hajali. Sel puhul tugineb kirjapanek põhiliselt massiteabevahenditel, kaasa arvatud artiklid väärtajakirjadest. Eesmärk oli fikseerida, koondada ja võimaluste piires ka süstematiseerida fakte, ka arvamusi ja hinnanguid kogu nende muutlikkuses, et teavet anda asjahuvilistele, teenides ühtlasi ka tulevasi uuringuid.
Ei tohiks olla kahtlust, et teose esimene osa täidab nii mõnedki lüngad meie rahvusgrupi teadvuses. Teise ja kolmanda osa sündmustik seevastu peaks veel paljudelgi värskelt meeles olema.
– Boris Tesnov
Vancouver, Kanada, 2000. a.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.