“Kuldne märkmeraamat”

Sari: Romaaniklassika

1962. aastal ilmunud “Kuldne märkmeraamat” on eksperimentaalromaan, mida peetakse Doris Lessingi läbimurdeteoseks. See koosneb raamjutustusest, mida võib käsitleda eraldiseisva lühiromaanina. Romaani nimi on “Vabad naised” ja seda kirjutab raamatu peategelane Anna Wulf, kes peab romaani kõrvale nelja märkmeraamatut: musta, punast, kollast ja sinist. Kollane annab pildi Anna alter egost, punase teemaks on poliitika, sinine on päevik ja mustas on märkmed Anna eelnevast elust. Iga märkmeraamatu juurde pöördub autor tagasi neli korda. See on sümboolne – neli on täiuslikkuse arv. “Ta peab nelja ja mitte ühtainust märkmeraamatut, sest, nagu ta mõistab, peab ta hirmust, kaose, vormituse – kokkuvarisemise ees eluvaldkondi üksteisest eraldama,” ütleb Doris Lessing raamatu eessõnas. Sisemised ja välised pinged lõpetavad märkmeraamatud, ning nende kildudest sünnib uus – “Kuldne märkmeraamat”.

Traditsioonilisest romaanivormist loobudes on kirjanik otsinud uusi vorme kaootilise tänapäeva väljendamiseks. Kahjuks oli ta sunnitud pärast raamatu ilmumist kahetsusega tunnistama, et kriitika ei osutanud romaani erilisele ülesehitusele loodetud tähelepanu. Paljud uurijad määratlevad romaani feministliku meistriteosena, mille sisu saab taandada sugudevahelisele võitlusele, kuid kirjanik ise seda vaatepunkti ei poolda.

Doris Lessingit (1919) võib pidada 20. sajandi üheks tähtsamaks naisautoriks. Tema looming hõlmab romaane, näidendeid, luulet ning sotsiaalkriitilist esseistikat. Lessing ei allu hästi lahterdamisele – nii näiteks on ta kirjutanud eksperimentaalseid romaane ja katsetanud kätt ulmekirjanduse alal. 2007. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjanduspreemiaga.

Lessing sündis Pärsias. Parema elu lootuses ostsid tema vanemad farmi Aafrikasse Lõuna-Rodeesiasse, kus möödus kirjaniku lapsepõlv. Kooli jättis ta 14-aastaselt pooleli, teenis leiba lapsehoidjana ning töötas ajalehtede juures. Enne 1949. aastat, mil kirjanik Inglismaale elama kolis, oli ta jõudnud kaks korda abielus olla ja saada kolme lapse emaks.

Tema esimene romaan “Rohi laulab” ilmus 1950. aastal ja pälvis kohe tähelepanu. 1950-ndate keskel astus ta välja kommunistlikust parteist, tegi läbi jungiaanliku psühhoanalüüsi ja õppis tundma sufismi. Samal ajal ilmusid tema romaanid tsüklist “Vägivalla lapsed”, mis jätkab mõneti teose “Rohi laulab” teemasid. 1962. aastal ilmus “Kuldne märkmeraamat”, mida peetakse tema läbimurderomaaniks; naisliikumine tembeldas selle ilmumisel kohe feministlikuks tähtteoseks. Lessingi sulest pärineb samuti ulmeromaanide tsükkel “Canopus Argose arhiivid”. Oma loomingu eest on ta pälvinud mitme maa kirjandusauhindu.