Ühe inimpõlve jaoks tundub Tallinn olevat igavikuline. Meie ning meie vanemate ja vanavanemate jaoks on Tallinn alati olemas olnud. Linn on rajatud nii kauges minevikus, et suuline pärimus sellest on tuhmunud ja tõest teavet annavad meile vaid lünklikud ürikud ja väljakaevamiste tulemused. Vaheldnud on riigivõimud ja linna on antud erinevaid nimesid, kuid linn ise seisab ikka samas kohas. Tallinnast on kirjutatud palju raamatuid, teda on kujutatud maalidel ja joonistustel, meenutatud mälestustes ja märgitud muistendites.
Nüüdseks on kaante vahele pandud ka käesolev Tallinna ja teda ümbritsevat ala käsitlev kaheköiteline leksikoni tüüpi teatmeteos. See sisaldab üle 2300 märksõna ja 1400 illustratsiooni. Teose ettevalmistamist alustati juba 1996. aastal, kui Tallinna linnapea Jaak Tamm. Linna toetusel sõlmis Eesti Entsüklopeediakirjastus lepingu Robert Nermaniga. R. Nermani osa selle teose ilmumisel on väga suur. Tema on koostanud põhiosa märksõnastikust, kogunud pooled teosesse jõudnud artiklid ning kirjutanud viiendiku artiklitest.
Märksõnastik hõlmab enamikku eluvaldkondi, alates aguaegsest loodusest ja lõpetades tänapäevaste ettevõtmiste ja sündmustega. Vanim teave Tallinna ala kohta puudutab piirkonna geoloogilist kujunemist. Juba 600 miljonit aastat tagasi hakkasid siin kuhjuma Vendi ja Kambriumi settekivimid. Nende tähtsus pole Tallinna linna jaoks mitte ainuüksi akadeemilist laadi, sest nendes peitub kõige väärtuslikum osa linna joogiveevarust.
Märksõnastik keskendub eelkõige aegade vältel linnaruumis toimunud muutustele. Seetõttu on andmeid looduse kohta püütud anda juba vahetult jääajajärgsest ajast, kui suuresti vormus Tallina ala maastikuline üldilme. Käsitletud on rannajoone kujunemist ja taimkatet ning looduskeskkonna muutumist seoses linnastumise ning muude inimjõududega. Üsna palju märksõnu käsitleb ajaloolist linnasarast ja linna kujunemist ning majandustegevust. Nüüdisaja käsitlusse on suuremal või vähemal määral haaratud ka tänapäevasest linna piirist väljapoole jäävad vallad ja linnad, kuna teatud ulatuses kuuluvad nad paratamatult Tallinna linnastusse. Märksõnadena on esitatud kõik linna asumid, nii nagu nad on ametlikult 1993. aastal määratletud. Seda osa koostades veendusime, et Tallinn vajaks veel ühet põhjalikku koguteost, mis käsitleks kõiki linna asumeid ja allasumeid nende praegustes piirides. Sellest oleks linnakodanikele palju kasu oma ümbruskonna paremal mõistmisel, piirkondliku enesemääratluse süvendamisel, linna valitsemise tõhustamisel ja asumitasandi kodanike omaalgatuse tõhusamal korraldamisel.
Keskendumine linnaruumile ja inimeste erinevate ajastute eluolule on muutnud märksõnastiku mõneti eripäraseks. Ühelt poolt on võrdlemisi üksikasjalikult esindatud kõik see, mis on olnud linna palges hästi jälgitav: käsitletud on olulisemaid tänavaid, suvemõisu ja kinnistuid, isegi üksikuid tähelepanuväärseid puid, kive, maastikuelemente ja mälestusmärke. Teiselt poolt on institutsioone, ettevõtteid ja majandustegevust üldse käsitletud vaid sedavõrd, kuivõrd see on oluliselt mõjutanud linlaste elu ja kujundanud linna ilmet, seetõttu on arhitektuuri kajastatud suhteliselt palju, kuid sündmusi üsna vähe ja isikuid puudutavaid artikleid peaaegu polegi. Need sobiksid hästi Tallinna biograafilisse leksikoni.
Teose illustreerimisel on kasutatud kõiki olulisi allikaid. Tallinna on gravüüridel, kaartidel ja joonistustel kujutatud juba 16. sajandil, fotod Tallinnast ilmusid 19. sajandil, kinofilmikaadrid 20. sajandi algul. Võimaluse korra on neid kasutatud, püüdes sobival juhtumil kõrvutada tolleaegset olukorda tänapäevasega. Kõikide linnaosade ja oluliste asumite kohta on esitatud skeemid. Neil on üldiseks orienteerumiseks kujutatud vaid põhilist tänavate võrku. Ajalooliste pildimaterjalina on kastuatud eelkõige TPÜ Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna, Tallinna Linnaarhiivi, Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Ajaloomuuseumi, Eesti Filmiarhiivi ja Robert Nermani erakogu materjale. Tänapäevase Tallinna fotodest on tähelepanuväärse osa teinud värskelt, 2004. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse fotograaf, juhtivtoimetaja Heidi Tooming.
“Tallinna entsüklopeedia” teise köite lõpus on aine- ja isikuregister.
Käesoleva teose lõpuleviimiseks alustati 2001. aastal materjali ülevaatamist, korrastamist ja toimetamist, mida tegi Eesti Entsüklopeediakirjastuse projektijuht Leino Pahtma 2002. aastal asus kirjastust vahetult toetama Tallinna Linnavalitsus. 2003. aastal moodustati teose lõpetamiseks viieliikmeline toimetuskolleegium. Peatoimetaja töö on teinud ajalookandidaat Jaan Tamm. Tema erivaldkonnaks jäi ajalugu, sest Jaan Tamme akadeemiline huvi on keskendunud eelkõige Tallinna ajaloole. Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhtivtoimetaja Vello Tõnso osalemine toimetuskolleegiumis on aidanud hoida väljaande entsüklopeedilist joont. Filosoofiakandidaat Edgar Savisaar tegi märksõnastikku muudatused, mis olid hädatarvilikud väljaande ajakohastamise seisukohast. Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, kes on ametis juba 1992. aastast, korraldas teabe faktitäpsuse selles osas, mis puudutab tänapäevaseid linna asutusi ja organisatsioone. Peale kogu väljaande ulatuses märkuste ja paranduste tegemise jäid kolleegiumi esimehe erivaldkonnaks linna arengu ja linnaruumi kujunemise küsimused. Loodusartiklid jäid akadeemik Anto Raukase retsenseerida. Ükski entsüklopeedia ei ole täiuslik, sest sinna saab koguda vaid seda teavet, mis on teose tegemise ajal olemas. Samas peab leiduma autoreid, kes oleksid suutelised seda teavet piisavalt lühidalt ja usaldusväärselt esitama. Mitmete nähtuste puhul ei ole aga liiga lühike ajaline distants lubanud teha laiemaid üldistusi. Seetõttu kipub veidi lünklik olema lähiajalugu ning asumeid ja merendust puudutav andmestik.
Käesolev teos on mõeldud laiale kasutajaskonnale, alateis neist lugejatest, kes on Tallinnast sügavuti huvitatud, ning lõpetades kinnisvaraarendajate ja maahindajatega, kellel oleks äriliste otsuste tegemisel kasulik teada neid huvitavate objektide ja piirkondade põhjalikumat eellugu.
Toimetuskolleegiumi esimees
geograafiakandidaat Hardo Aasmäe,
Tallinna linnapea 1990-92
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.