Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu
“Kirjad kodumaale”, vastavalt
autori soovile, Eesti Gaididele Vabas
Maailmas.
Abikaasa
… Kui nüüd saabub öö,
siis palun vaid üht,
nii vähe on jäänud soove,
et sinu käe vaigistav vari
langeks kui jahe kaste
mu silmade üle,
mida ma tõsta ei julge
su poole…
Siis ma sulen need rahus
ja pimesi usaldan end –
tee, mis on õige,
tee kuidas tahad,
sest viimaks siiski on rahu,
viimaks saan koju
kaugelt, nii kaugelt teelt.
….
Raamatus on exlibris.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.