“Velda Otsus – nimi eesti kultuuris”

Velda Otsus: “Ma ei kuulu näitlejate hulka, kes üksinda osa teeb. Isegi tantsuseadet ei teinud kunagi üksi. Muidugi, kui seade olemas oli, pidi mõtestamine minu poolt tulema. Vajan näitejuhti, pean teda usaldama. Ilmselt peab olema palju ja erinevaid lavastajaid, et kujuneda näitlejaks.
(…) Ei saa rolli luua nii, et kas ainult mõistus või ainult tunne. Mõlemad peavad olema. Muidugi, mõte on ikka kõige tähtsam. Aga ka tunded on olemas ja peita neid kuhugi ei saa.
Ma ei taha hästi mängida, vaid tahan õigesti mängida. Sest mõiste hästi alla mahutab mõnigi ilutulestiku. Nii et lõppude-lõpuks jõuame ikkagi mõtte juurde tagasi. Kriteerium meie töö hindamiseks on maitse, piiritunnetus. Kui näitlejal või lavastajal see puudub, on asi hull.
(…) Kui kolleegid hästi mängivad, ei mõtle kunagi, et tahaksin ise ka seda osa teha. Kui mõni asi vastu hakkab, siis mõnikord mõtled ju ka, et ei tea, kuidas ise oleksin hakkama saanud. Aga kunagi ei oska sellest mingit numbrit teha – ei lähe iseloomuga kokku.” – (1973)