Euripides (u 480-406 eKr) oli üks kolmest vanakreeka tragöödiaklassikust Aischylose ja Sophoklese kõravl. Talle omistati antiikajal üle 90 näidendi, millest tervikuna on säilinud 17 tragöödiat ja saatürdraama “Kükloop”, lisaks hulgaliselt fragmente.
Oma eluajal ei olnud Euripedes kuigi edukas näitekirjanik, saavutades draamavõistlustel esikoha vaid mõnel korral. Kaasaegseile tekitasid probleeme Euripidese uuendusmeelsus, tavapärasest vabam müüditõlgendus, kriitiline suhtumine traditsioonilisse religiooni ja moraali, juhuse rolli suurenemine tegevustikus, heitlikud karakterid.
Pärast surma hakati Euripidese uuenduslikkust hindama ja hilisematele näitekirjanikele on ta avaldanud suurt mõju.
Iphigeneia-tragöödiad on Trooja sõja lood, millest esimene näitab sündmusi vahetult enne sõda (tegevustik Aulises) ja teine pärast sõja lõppu (tauride maal). Tütarlaps Iphigeneia satub traagiliste sündmuste keskmesse ja tema saatust kujundab sõda. Konflikti põhjustavad eetilised probleemid: meeste jaoks au ja kuulsus, naistele humaansus ja pereväärtused. Isiklik auahnus ja pettus vastanduvad lojaalsusele ja aususele. Kas eduka sõjakäigu nimel suudab isa ohverdada oma tütre? Kas patriotism õigustab ebainimlikkust? Emotsionaalselt mõjuvaim on naiste olukorra kujutamine mehekeskses karmis maailmas. Aulises on selleks noore neiu ohverdamine ja tauride loo puhul võõramaalaste (kreeklaste) tapmine jumala auks. Jumalik maailm ilmutab ennast taustana ennustuste ja unenägude vahendusel, mida püütakse mõista ja seletada. Tragöödiates on esiplaanil aga inimeste probleemid. Euripidesel jääb kõlama idee sõja ebainimlikkusest ja julmusest. Sõja hukutav mõju moraalile ja inimsuhetele on läbi aegade kestev probleem, mille tähtsus pole kadunud tänapäevalgi.
Sari: Maailmakirjanduse tõlkevaramu
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.