“Kirjaniku isikupära ja kirjanduse areng”

Elavad vaidlused ideelise alge osast kunstiloomingus, samuti kirjaniku ühiskondlikust positsioonist kestavad meie ajakirjanduses juba pikemat aega. Kord need vaibuvad, siis puhkevad uue jõuga. Probleemidele ja lahendustele osutatav suur tähelepanu on tingitud nende tõsisest tähendusest nõukogude ja üldse sotsialistliku kirjanduse arengule, tänapäeva progressiivsete kirjanike tegevusele. Eri aegadel toimunud arupidamised ideelise ja kunstilise alge vahekorrast kirjanduses, kirjanduse osast meie ühiskonnas pole üksteist sugugi korranud. Elu ja kirjanduse progress on nihutanud ja nihutab pidevalt esile uusi küsimusi, avab siia kuuluvate teemade suures hulgas üha uusi ja uusi tahke.

Vajadus nende teoreetilise käsitelu järele pole praeguseks sugugi kadunud ega vähenenud, vaid on säilitanud oma elava, aktuaalse tähenduse. Seejuures ei tohi jätta tähele panemata, et kunsti ideelisuse ja ühiskondliku funktsiooni probleemid kuuluvad esteetika vallas kõige olulisemate hulka. Neid mööda läheb üks peamisi rajajooni, mis lahutab tänapäeva realistlikku kirjandust, sotsialistlikku esteetikat kunsti modernistlik-dekadentlikest vooludest, formalistlikust ja intuitivistlikust esteetikast. …