Sõnakunsti vaatepiiride avardumine viimase aastakümne vältel on vaieldamatu. Nii laiuti kui ka sügavuti on edasi liigutud, taotledes üha suuremat elu ja kunstitõe sünteesi. Siit meie kirjanike järjest tuumakam esinemine ka väljaspool oma keele piire, üleliidulisel ja rahvusvaheliselgi kirjandusfoorumil. Söendan uskuda, et loomepraktika täiustamises on oluline sõna kaasa rääkida üldisel kirjanduse retseptsioonil, kirjandusliku mõtte arengutasemel. Seda aitavad muu hulgas kujundada ka kirjandusteaduslikud ning -arvustuslikud publikatsioonid, mõttevahetused ja arupidamised, kus pelgast empiirikast kõrgemale püütakse tõusta, kehtestamaks uusi ja kaasaegseid arusaamasid.
Koos teiste eesti literaatidega on ka käesoleva kogumiku autor püüdnud vaidlusküsimustesse selgust tuua. Sellest on välja kasvanud mitmed artiklid, mis avalikkuse ette jõudsid aastail 1968-1976. Valimiku neist pakumegi järgnevalt taastutvumiseks. Nad moodustavad järje autori eelmisele kogumikule “Pilk peegli taha” (1967). …
(raamatus on hariliku pliiatsiga allajoonimisi)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.