Selle raamatu idee sündis juba paarkümmend aastat tagasi, kui Eesti koondise ühe välisturnee ajal astus ligi Indrek Schwede ja tegi ettepaneku, et kunagi karjääri lõpul võiks mu loo kaante vahele kirjutada. Indrek on jalgpalliajakirjanik ja minu sugulane: minu vanaisa ja tema vanaema olid vend ja õde. Olin nõus. Kõik need aastad kogus Indrek materjali ja külastas mind nii Derbys, Sunderlandis kui ka Londonis. Esimesed intervjuud selle raamatu tarvis on tehtud juba eelmisel sajandil Inglismaal. Vanemad intervjuud on väärtuslikud, sest fikseerivad tolle hetke seisu ja -mõtteid. Praegu mäletaks toonased intervjueeritavad, mina nende seas, mõnd lugu või üksikasja ehk pisut teisiti ja mõni seik oleks sootuks ununenud.
Eelkõige toetub raamatu mu päevikutele, mida pidasin terve jalgpallurikarjääri aja. Iga päev tehtud märkmed lubavad olla faktitruu. Päevikutes ei kajastu üksnes mängud ja treeningud. Paralleelselt spordiga kulgeb neil lehekülgedel mu isiklik elu, seal on erinevaid meeleolusid ja väga detailset eneseanalüüsi. Seda raamatut võib vaadata kui dokumentaaljutustust ühest tavalisest Mustamäe poisist, kel oli väga suur saavutus- ja tunnustusvajadus. Ma ei saanud toetuda suurele talendile, sest seda mul polnud. Ent keegi ei keelanud mul lõputult treenida. Tagasilöögid lubasid mõõta tahtmise suurust ning kukkumised sundisid ikka ja jälle püsti tõusma.
Suur tänu ka Ivar Vendelinile, kes meid Indrekuga aasta eest kokku kutsus, oma kadestamisväärt energia ja pealehakkamisega nakatas ning konkreetse tähtajaga sidus. Tema juhitav ettevõte võttis koordineerimise enda õlule ega teeni raamatu pealt sentigi. Ivarile oli tähtis, et müügitulust saaks võimalikult suure osa minu jalgpallikool, kus ka tema poeg Tristan vutitõdesid omandab. Seega on tegu osaliselt heategevusega. Iga ostja toetab FC Nõmme Unitedit / Mart Poomi Jalgpallikooli.
Selle eest suur-suur aitäh!
– Mart Poom
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.