Akendeta ruum, konditsioneeritud õhk, tammepaneelid poolde seina. Neist kõrgemal on valgel seinal üksainus gravüür, mis kujutab rõugevastast vaktsineerimist Kuubal 1900. aastal. Karvane põrandakate neelab mu jalad kuni luupeksedeni, niipea kui sisse astun. Viibe, et võin istuda, mille peale vajun puusadeni suurde mugavasse tugitooli.
Järgneb pikk vaikus. Olen siin, et rääkida, aga ilmselt pole nad mind siia just meeleldi kutsunud. Selle maailma vägevad ei loobu kaugeltki hea meelega sõnaõigusest, nad eelistavad teiste asemel iseennast kuulata. Pealegi saan ma väga hästi aru, et ma ei ole siin persona grata. Ei mina ise ega ka see, mis mul öelda on. Mind lastakse omas rasvas praadida. Et ma kohe algusest peale tunnetaksin oma tähtsust. …
Loomingu Raamatukogu 5-8/1980
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.