Kuskil minu sees vuliseb üks salapärane rõõmuallikas, justnagu muinasjutu soolaveski merepõhjas, mis ikka ja jälle, igasugustes olukordades, hakkab rõõmu tootma. Ma võin vahetevahel isegi lõpmata õnnetus olukorras olles ometi hetkeks, tunniks või päevaks tunda niisugust rõõmu elust, olemasolust ja kõigest sellest, mis mu ümber on head ja ilusat, nagu oleksin ma koerakutsikas, kelle peremees on pärast pikka toasistumist jalutuskäigule kaasa võtnud …
See rõõm kerkib kuskilt mu seest ja haarab mind üleni. Neil hetkedel ma tunnen, et olen täiesti elus ja olemas. Vahel jälle tundub, et mind üldse ei olegi olemas. Või magan ja näen und …
Näitleja ja teoloog Malle Pärn mõtiskleb oma eluraamatus “Minu elu hetked” inimeseksolemise võimaluste, valude ja rõõmude üle, lastes lugejal piiluda ka mõne isikliku saladuse kattevarju taha. Ta ei näe maailma must-valgena, vaid rikkalikult mitmekihilisena; tähelepaneliku inimesena on tal silma ümbritseva eripära märkamiseks ning luuletajana oskus nähtut-tuntut kujundlikult ja isikupäraselt edasi anda. Autori enda elukäigule lisaks kohtub lugeja tema silme läbi nii mõnegi tuntud isikuga, saab osa üksikema valudest ning laiendab silmaringi paljude esseistlike mõtisklustega.
Sari: Eesti Naine
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.