20. sajandi inglise kirjanduse üks suurkujudest David Herbert Lawrence (1885-1930) oli pikka aega eesti lugejale peaaegu vahendamata. Kuigi juba 1930. a ilmus eesti keeles tema jutustus “Pastori tütred”, tuli järgmist eestindust, novelli “Preisi ohvitser”, oodata ligi nelikümmend aastat. 1985. a ilmus Henno Rajandi tõlkes D. H. Lawrence´i üks tuntumaid romaane “Pojad ja armastajad” ja sellest alates on D. H. Lawrence´i teoseid eesti keeles ilmunud ridamisi, teiste seas ka kõmuline “Leedi Chatterley armuke”.
Ometi on üks tema peateoseid, mis kindlustas autorile maailmakuulsuse, seni eesti lugejale tundmata. See on romaan “Vikerkaar”, mille esmatrükk ilmus 1915 ja mis kohe Scotland Yardi poolt konfiskeeriti kui moraalivastane trükis. Seksuaalpsühholoogiline käsitlus selles oli tolleaegsete moraalinormide jaoks liialt avameelne ja tabudevaba.
“Vikerkaare” sündmustik algab 19. sajandi esimesel poolele, kui Nottinghamshire´i põlistalu perepoeg Tom Brangwen kosib endale aadlisoost poolatari Lydia Lensky, kel eelmisest abielust on tütreke Anna. Romaan keskendubki algul Tomi suhetele oma aadlidaamist naisega ja kasutütrega, hiljem tõuseb teose keskmesse Anna abielu Tomi sugulase Will Brangweniga. Lõpupeatükkides muutub peategelaseks juba Anna kõige vanem tütar Ursula – jõuline, suurte ihadega moodne naine, kelle seksuaalset nõudlikkust keskpärane mees rahuldada ei suuda.
Ka “Vikerkaare” järge, romaani “Armastavad naised”, kus Ursula kõrval tõuseb fookusess tema õde Gudrun, on Eesti Raamatutl oodata.
“Vikerkaar”
€7.90
1 laos
Tootja | David Herbert Lawrence |
---|---|
Seisukord | kasutatud Raamat on heas korras |
Kaal | 670 |
Kirjastus | Eesti Raamat |
Ilmumisaasta | 2001 |
Lehekülgi | 576 |
Mõõdud | Tavaformaat |
Kaaned | Kõvakaaneline |
Tõlkinud | Asta Blumenfeld |
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.