“Autentsuse eetika”

Charles Taylor on tänapäeval üks lugupeetumaid filosoofe inglise keeleruumis, kes nagu Richard Rorty või kadunud Isaiah Berlin on teinud end kuuldavaks ka akadeemiliste müüride taga. Tema kõige silmapaistvam anne on eri traditsioonide, kultuuride ja filosofeerimisviiside vastastikune vahendamine ja tõlgendamine. Kultuuripiire ületava filosoofina on ta leidnud laia audtitooriumi ka prantsuse ja saksa keelealal. Taylori filosoofia keskmes on püüdlus mõtestada üldise inimeseõpetuse raames modernsust ehk uusaega, selles valitsevat vaimulaadi ning vaateviiside paljust. Kuid nii suurejooneline üritus ei saa mööda minna muudestki filosoofiaharudest ja nõnda on Taylor andnud moraali- ja poliitikafilosoofia kõrval kaaluka panuse veel vaimu-, keele-, tegevus-, tunnetus- ja ajaloofilosoofiasse. Hoolimata niisugustest kõikehõlmavatest ja sünteetilistest taotlustest on Charles Taylor oma õpetaja Isaiah Berlini eeskujul alati tunnistanud tõsiasja, et moodsa aja väärtuste ja traditsioonide paljust ei saa mõtestada ühes suures teooriaraamistuses. Iga mõttevorm on teatud määral ebatäielik, olles tingitud mõtleja kultuurist, traditsioonist, filosoofilisest lähenemisviisist, soost, rahvusest, keelest ja paljudest muudest teguritest. Sellepärast ei oleks liigne põgusalt iseloomustada ka Charles Taylori enese tausta. …