“”Ma armastasin sakslast” avab hulga perspektiive, mida meil seni lihtsalt, kas pole tahetud või pole suudetud näha. Ta võib panna mõtlema, eriti noori, kakspidi asjade üle, millest seni on tahetud mõtelda ainult ükspidi. Tahetud seepärast, et pole olnud asjus küllalt selgust või südames julgust mõtelda ka teisipidi, näha asju mitmes valguses.”
Rudolf Sirge, 1935
“Võib öelda, et 1930-ndatel aastatel Tammsaare oma loomingu tehnilises küljes välja jõudis sootuks uuele teele, lähemale moodsale romaanile, ja temalt oleks oodata olnud hoopis uuelaadilist loominguperioodi. “Ma armastasin sakslast” on üks kunstiküps näide sellest arengust.”
Herbert Salu, 1956
“Ja kas pole tänaselgi töörõõmsal ajastul nii, et inimene, kes pole leidnud elus õiget kohta ja pole omandanud kindlaid tõekspidamisi ega õiget maailmavaadet, võib samuti karile joosta nagu Oskargi või närbuda koltuma löönud lehena puul, mida iga tuulehooke võib lahti rebida ja õhku paisata.”
Eerik Teder, 1964
“”Ma armastasin sakslast” on põletavalt aktuaalne. Seitsekümmend aastat hiljem näib, nagu oleks Eesti ja kõik, mis siin inimestega ja nendevaheliste suhetega toimub, samas punktis tagasi, millest Tammsaare kirjutanud mitte ainult selles teoses, aga ka “Elus ja armastuses”, “Tõe ja õiguse” neljandas ja viiendas köites ja lõpuks ka “Põrgupõhja uues vanapaganas”.”
Rein Veidemann, 2005
Sari: Hõbevaramu
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.