“Kurat ja Jumal”

Elasid kord kaks poisikest, Kurat ja Jumal: Kurat tõmmu, kõhn, karvane ja hea, Jumal punapäine ja halva iseloomuga ärahellitatud paksuke. Mis neist ajaloo käigus edasi sai?

Rootsi modernses kirjanduses oma erilise stiili ja keelega ilma teinud eesti juurtega autoril oli mitu nägu: temas oli pungiliku trotsi, gootilikku süngust, aga ka omapärast irooniat ja sarkasmi. Proosapoeem Kuradist ja Jumalast on allegooria hea ja kurja paralleelsest kulgemisest ja põimumisest inimeste maailmas.