“Õiguse ja vabaduse vahimehed. Heinrich Marga ja Enn Sarve kirjavahetus 1994-2003”

Lugejale avanev kirjavahetus ilmestab kahte kõrges eas rahvuslast, kes on taastatud Eesti Vabariigi tunnistajad ning kellest üks on oma seadusliku rolli EV järjepidevuse kandjana jõudnud väärikalt üle anda esimesele pärast okupatsiooni valitud õiguspärasele parlamendile. Kuid kumbagi paneb muretsema teadmine, et okupatsioonipärandile ning selle valedele pole ka pärast 1991. aastat suudetud lõppu teha. Nad tunnetavad oma kohustust olla jätkuvalt võitlusliinil ning seista selle eest, et tõde tõuseks ja vale vajuks. See ei olnud kerge ülesanne. Ometi võib Heinrich Mark oma sõpra Enn Sarve õnnitleda järeldusega, et Sarve kirjutistega on EV kontinuiteet ajavahemikus 1940-1992 lõpuks paika pandud. Ükski riiklik asutus pole teinud siiani seda tööd, mida tegi oma piiratud jõuga ning algelise arvutiga Enn Sarv – mees, kelle elust oli kaks kolmandikku kulutatud okupatsioonile: kaks aastat põrandaalust aktiivset tegevust, 14 aastat vanglat ja asumist ning 30 aastat pideva nuhkimise all elamist.
Mõnigi lugeja võib tunda end riivatuna kahe härrasmehe kõrvalepõigetest – kriitilistest kommentaaridest iseseisvunud Eesti poliitika ja poliitikute suhtes. Kuid need arvamusavaldused ei allu tsensuurile ning mõlema autori vaieldamatu isiklik ausus ja elukogemus kohustab meid nende seisukohtadesse suhtuma lugupidamisega ka siis, kui me neid tingimata ei peaks jagama. – Tunne Kelam