Aeg, mis paistab meile olevat alles liiga lähedal, et oskaksime sellesse suhtuda kui ajalukku, ei ole veel jõudnud settida romaanideks. Sellepärast annavad lähiminevikust sageli värskeima pildi novellid ja muud lühemad proosateosed, mis suudavad elu- ja mentaliteedimuutusi kajastada kiiremini ja paindlikumalt kui romaanid. Teisalt ei suuda lühilood levikut ja vastukajalt romaanidega võistelda ning kipuvad jääma nende varju.
Nõnda polegi põhjust imestada, et murrangutega ühiskonnas või vaimuelus on ikka kaasnenud novelližanri õitseng. Nii oli see 20. sajandi alguses ja Eesti Vabariigi sünniajal, nii oli intellektuaalse elu ja kunstimõtte moderniseerumise ajal 1960.-1970. aastatel. Samasugune, võib-olla oma läheduse tõttu veidi vähem tähelepanu äratanud haripunkt jääb ka 1980. aastate lõppu ja 1990. aastatesse. Nendegi päevade rõõmud ja valud jõudsid ehedana kõigepealt lühiproosasse.
Viimase paarikümne aasta eesti lühiproosa on olnud rikas ja mitmekesine. Tunnustatud kriitiku ja kirjandusloolase Kajar Pruuli (snd. 1959) koostatud antoloogia “Isamaa suvi” püüabki anda läbilõike lühilugude paremikust, keskendudes just sellele, kuidas kajastub neis veel ajalooks saamata aja lugu. Selle raamatu kaante vahel ilmuvate lugude autorid on Tiia Toomet, Arvo Valton, Emil Toode, Peeter Sauter, Jüri Ehlvest, Mati Unt, Eeva Park, Valntin Kuik, Mart Kivastik, Andrus Kivirähk, Tarmo Teder, Kaur Kender, Armin Kõomägi, Mihkel Mutt, Jan Kaus, Maimu Berg ja Elo Viiding.
(Sari Eesti Lugu nr 50)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.