Üks tuntumaid eesti kirjanikke Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas ning omandas hariduse Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Kross oli inimene, kelle eestimeelne tegevus häiris mõlemat okupatsioonivõimu. Nõukogude okupatsiooni alguses 1940 osales ta nn juulivalimiste rahvuslike vastaskandidaatide ülesseadmises ning Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kaastööline ja pandi selle eest 1944 vangi. Uue Nõukogude okupatsiooni ajal arreteeriti Kross uuesti ja mõisteti 1947 viieks aastaks vangilaagrisse. Sealt saadeti ta edasi Krasnojarski kraisse eluaegsele asumisele. Pärast Stalini surma ta vabanes ja naasis 1954 Eestisse, kus alustas vabakutselise kirjaniku elu. Nii ametlikult kui ka rahva seas tunnustatud kirjanikuks sai Kross juba Eesti NSV päevil (teeneline kirjanik, 1971, rahvakirjanik 1985), iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik on tema tööd väärtustanud Riigivapi I klassi teenetemärgiga ja mitme elutööpreemiaga. Jaan Kross suri 27. detsembril 2007 ja on maetud Rahumäe kalmistule.
President Lennart Meri on öelnud: “Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.”
Jaan Krossi “Wikmani poisid” on elulooliste sugemetega romaan, mis näitab lõiku Tallinna Wikmani gümnaasiumi lõpuklassi poiste elust enne II maailmasõda. Osalt Krossi enda kooliaastatest jutustav raamat ilmus esmakordselt laulva revolutsiooni tähtaastal 1988. Romaani tegevus hargneb aastail 1937-1944, kui klassitäis Wikmani gümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Koolitundide vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armumisi. Peategelases Jaak Sirklis võib aimata Jakob Westholmi gümnaasiumis käinud Krossi ennast.
1995. aastal valmis romaani põhjal Eesti Televisioonis 12-osaline telesari, mille lavastas Vilja Palm.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.