“Rasputin”

Grigori Rasputin on üks skandaalsemaid isiksusi Venemaa ajaloos – müstik ja avantürist, kuid samas ka mürgeldaja ja joodik. Rasputin saabus pealinna 1911 ja sai juba paari aastaga üheks mõjuvõimsamaks meheks Venemaa trooni lähedal. Hoolimata avalikest orgiatest oli tema karjäär hämmastav – kirjaoskamatust siberi talupojast tsaariperekonna ravitsejaks ja nõuandjaks. Troonipärija Aleksei põdes rasket verehaigust ja tänu Rasputini imelisele tervendavale jõule muutus surmasuus olev poisike ja nii ka kogu tsaariperekond sõltuvaks eneseimetlejast talupojast.
Tsarevitši haigust varjati kui suurimat riiklikku saladust ja seetõttu ei olnud Rasputini kiirvisiitidel lossi mingit mõistlikku põhjendust – hakkasid levima räpased kuulujutud tema armusuhetest tsaarinna Aleksandra Fjodorovnaga.
Tsaari lähisugulaste hulgas tekkis plaan Rasputin mõrvata, et nii päästa Venemaa ilmsest hävingust. 1916. aastal teostas grupp monarhiste eesotsas suurvürst Dmitri Pavlovitši ja vürst Felix Jussupoviga selle kavatsuse.
Kui Rasputini laip Neevast leiti, tehti kindlaks, et ta ei surnud haavade ega mürgi tõttu, vaid uppus.
Peagi läks täide Rasputini ennustus Vene tsaarile: “Kui sinu sugulased tapavad mu, siis ei ela ükski sinu perekonnast enam kahte aastatki – vene rahvas tapab nad.”