Kant oli esimene, kes nimetas Aristotelese ja skolastikute loogikat formaalseks loogikaks. Formaalne loogika uurib mõistuslike protsesside struktuurseid ehk vormilisi aspekte: mõisteid (sõnu), väiteid (lauseid), arutlusi ehk tõestusi. Formaalse loogika üheks ülesandeks on uurida ja avastada reeglid, printsiibid, mille järgi saab otsustada, kas mõttekäik (st mõttekäigu skeem, arutluse skeem) eeldustelt järeldusele on loogikaliselt seaduspärane – korrektne. Formaalne loogika ei uuri ega määra reegleid, mis lubavad kontrollida ja otsustada, kas arutluse eeldused ja järeldus tegelikult tõesed on. Teadmiste sisuline vastavus tegelikkusele on teiste konkreetsete teaduste probleem. Formaalse loogika sisuks on intellektuaalsed vahendid: praktilised reeglid ja printsiibid, mille abil oleme võimelised märkama enda ja teiste arutlustes ebakorrektseid kohti, nägema vigu mõistete definitsioonides, ebaõigeid küsimusi ning vasturääkivusi teaduslikus töös või ajaleheartiklis, oleme võimelised määrama demagoogiat poliitiku kõnes.
Raamatus antakse praktilisi teadmisi formaalsest loogikast: traditsiooniliselt on käsitletud põhilisi mõtlemisvorme, operatsioone nendega ning seadusi, mida tuleb järgida kas kõnes või tekstis, et arutlus oleks loogiliselt kehtiv. Kuid raamatus demonstreeritakse ka traditsioonilise loogika piiratust. Traditsiooniline loogika uuris kehtivaid arutlusvorme loomulikust keelest lähtudes ja just sellepärast on tema teaduslik saavutus praktilise tähtsusega. Kuid samas traditsioonilise loogika sümbolkeel arutlusvormide kirjeldamisel oli mitmetähenduslik ja amorfne. See on ka põhjuseks, miks traditsioonilise loogika sümbolkeel ei olnud päris adekvaatne püstitatud eesmärkide täitmiseks. Raamat tutvustab ka kaasaegse sümbolloogika aluseid: lausearvutuse ja predikaatarvutuse sümbolkeelt. Kaasaegne sümobolloogika kasutab spetsiaalselt konstrueeritud (formaliseeritud) keelt, mis järgneb loogikalisele vormile ja jäljendab seda. Kaasaegse sümbolloogika ja traditsioonilise loogika eesmärgid langevad kokku ja kaasaegne loogika on üle võtnud kõik positiivse, mida on avastanud ja uurinud traditsiooniline loogika.
Raamat on mõeldud õigusteaduskonna algkursuse üliõpilastele, kuid sobib ka teistele humanitaarteaduskondades õppijatele. Abstraktset loogikalist sümboolikat on kasutatud minimaalselt. Ka ei kirjeldata siin loogika teooriat süsteemselt – teemad on haaratud õppeprogrammi ulatuses, kuid nad on omavahel sisuliselt seotud.
– Galina Vuks
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.