Aeg-ajalt on eesti keeles avaldatud mitmete koostajate aforismikogumikke. Meenutagem kas või Mats Tõnissoni Rahva Piiblit, (1912), Jaak Järve Mehiseid mehi (1889) ja Anna Haava Peotäit tõtt (1900). Viimane mahukam kogumik ilmus “Mõttevara” nime all 1973. aastal. See oli aga aeg, mil paljud suurmehed ja nende mõtted olid ebasoovitavad või koguni keelatud.
Teie käes olevast, ligi tuhandest aforismist koosnevast kogumikust võite seetõttu leida just paljude selliste autorite aforisme. Nende hulgas on omakorda rohkesti niisuguseid, mis eesti keeles näevad ilmavalgust esimest korda.
Et head ja teravmeelsed mõtteterad ei vanane, seda peaks tõestama ka seekordne valik. Kõige vanemad neist on ligi 5000, kõige värskemad napilt kümmekonna aasta vanused. Iga niisuguse kogumiku abil kohtume me mõtlejatega, kes räägivad meiega aforismide abil läbi sajandite ja tuletavad meile meelde meiei enda sisemist tarkust.
Robert Louis Stevenson on kirjutanud: “Õigupoolest on olemas vaid kolm jutuainet: mina olen mina, teie olete teie ja ülejäänud on võõrad.” Aidaku selle raamatu targad mõtted, öelduna mõnikord ka naljavormis, kaasa sellele, et te suudaksite meie keerulises elus üles leida oma mina ja jääda endaks, sest terves maailmas pole kedagi, kes oleks teiega sarnane.
…
Heiki Raudla, 1997
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.