“Seisata, rändur!”

Totaalne vale ja suletus, mis sai Eestile osaks nõukogude võimu kehtestamisega, võttis sõjajärgsetelt põlvkondadelt oma maa autentse ajaloo. Uus riigikord hävitas sihipäraselt ja kavakindlalt rahva vaimsust ja rahvast ennast, eriti okupatsiooni esimestel aastakümnetel. Vabasse maailma pääsenud rahvuskaaslased vaikiti maha, nagu ka tuhanded kommunistliku võimu poolt hukatud, kodudest viidud, tapiteedele maha jäänud, ära külmunud, nälga surnud…
Avatus, mis raskelt saavutatud, kohustab järelejätmatult ja hirmu võites taastama Eesti saatuseaastate ajaloolist tõde. Need faktid ja elulood, mida nüüd kogutakse ja jäädvustatakse, on tähendusrikkad õigluse ja õigluse läbimurdel varjust lausvalguse kätte. Ei ole ühtki tähtsusetut teekonda, ükskõik kuhu need kulgesid – Läände või Itta, vastu vabadusele või õudustele vangipõlves. Eestimaa 50aastane hägune lähiminevik koputab nagu alles põletav tuhk tuleviku südamele, sellest ei ole pääsu. Liiga palju on neid, kes on teel tagasi oma põlisele päritolumaale ainult mälestuste ja legendide kaudu. Nad ise on silmist kadunud ja varjul võõras mullas kõikjal üle kogu maailma.

Ka eesti koolimees Juhan Tork, õpetajate õpetaja, nagu teda pagulaseestlaste keskel kutsuti, jõuab oma olematus olemises taas kodumaale vaid mälestusteraamatu kaudu. See on tema töö ja tõekspidamiste, ligi 91 aasta kestnud elu põgus kokkuvõte, mis on vägivaldselt võetud kohale eesti kultuurikontekstis püüab asetuda nüüd juba vahendajate kaasabil – raamatu koostajate jäädvustatuna. Hiljaks on jäädud mitmeski mõttes, sest tema kaasaegseist ja aastaist on saanud kaugenev minevik.
Kui tundmatuks J. Tork eesti avalikkusele on jäänud, ilmneb sellestki, kui tagasihoidlikult kodumaa trükisõna temast 1945-1989 söandas kirjutada (vt. Allikaid Juhan Torki kohta). Pigem on see pikk arutu vaikus. Umbteadmatus J. Torki kohast eesti hariduse arengus on siiski taandumas. Esimeseks märgiks seda kinnitama olid J. Torki 100 sünniaastapäeva tähistavad konverentsid 1989.a. oktoobris Tartu Ülikoolis ja Tartu Pedagoogilises Koolis. Samal aastal avati ka seminari hoones kunstnik A. Kochi poolt kujundatud J. Torki ja J. Parijõe bareljeefid.

1935.a. kirjutas J. Tork Tartus:
“STA VIATOR! Seisata rändur! Peatu, puhka. Võta aega aru anda, mis sa oled teinud, mis tegemata jätnud. Võta aega nõu pidada oma südametunnistusega, oma Jumalaga…” (vt. bibl. nr.5).

….